Tiiq vallalõ päävalik
Setomaa Seo artikli om
seto keeleh.
Mõlapäävä ristikäük' Mõla kerigu man

Mõlapäävä nimitüst tarvitõdas Mõla kandi paigapäälidse pühä kottalõ. Mõlapäiv om liikja pühä, midä peetäs edimätsel pühäpääväl peräh piitrepäivä (seto rahvakelendri piitrepäiv om vana kalendri 12. hainakuu pääväl).
Mõlapäävä om Mõla küläh ülepetserimaalinõ praasnik - Mõla kerigu nimepäiv.

Sisukõrd

Koh peetäsToimõndaq

Mõlapäivä peetäs Mõla ker'koh.
Mõla om külä Irboska nulgah Setomaal. Taa külä om Mõla oro veere pääl, 24 km Petserist lõunahummogu poolõ ja 4 km Irboskast põh'aõdagu poolõ. Mõla küläst hummogupoolõ om Mõla järv, minkast juusk vällä Optjoki jõgi.
Küläh oll' 2000. aastagal elänikkõ 34 ja 2011. aasatgal 40.[1]
Mõlapäiv omkiq Irboska nulga suurõp pühä.

Milles peetäsToimõndaq

Mõlapäivä peetäs joq vaga Mõla Onufri aigõst. Taa om tänopühä, mink saamisjutt om höste tiidäq. Tuuvaihtõ, kuq mastõraülebäst oll' Onufri, trehväs' olõma sääne suvi, õt jaanipäävä paiku tull' maaha rassõ lumi, miä püssü pikält ja ähvärd' aastagadsõ vil'äsaagi arq tsurkiq. Pühä Onufri palvuisi pääle sulli lumi huul'maldaq külmist ilmost siskiq kipõstõ ja sügüse oll' saak' es'kiq näkküvält suurõb kuq minevil aastagil. Nii harisiq inemisõq kaq päält Onufri surma tulõma Mõla orgo kokko, õt tennädäq edevanõbit ja pallõldaq hüä saagi iist.

Vaga Mõla Onufri kotsilõToimõndaq

Vaga Mõla Onufri (sl k преподобный Онуфрий Мальский) om Mõla Jumalaimä mastõra asotaja. Kats' Setomaa pühämiist - Mõla Onufri ja Irboska Serapion - oll'iq õkvakuq veleq. Nä ihatõlõdiq kuuh Mõla mastõra käekäügi iist ja oll'i mõlõbaq kaq taa mastõra iguumõniq. Kukkiq Onufri asotõt mastõra häöt' 1581. aastagal uma sõaväegaq katoliiklasõst Poola kuningas Bátory Stefan, kakõhu-us õigõusolinõ elo Mõlah ja Irboskah kunagiq.
Vaga mõla Onufri kuuli külq 1592. aastagal, aq timä nimme meelidsiq Mõla ja Irboska inemiseq viil aastasato niq kutsõq Mõla mastõrat õks Onufri mastõrast.
Pühämiis Onufri aust peetäs teen'stüst Onufri mälehtüspääväl vana kalendri 25. (vahtsõ kalendri perrä 12.) hainakuu pääväl Mõla tsässonah. Tuu om kest küllä nelä tii ristih suuri lõhmussidõ all.

Kuis peetäsToimõndaq

Mõla ker'koh om peet ni eesti- kuq vinnekiil'sit teenistüisi, parhilladsõl aol ommaq kontroll'joonõ taadõ jäänüq seto kogohusõ tegemisõq vaibunuq. Tuugiperäst om mõlapäiv tähtsä kokkosaamisõ võimalus säält kandi rahvalõ.
Õga aastaga tahtvaq õks mõlapääväst kodopaika kaema tullaq kaq Petserimaalt Eestimaalõ arq tulnuq inemisõq.
Ületsehe om mõlapäiv kombõkotsinõ kerigupühä jumalateenistüse ja ristikäügigaq. Vanõbaq inemisõq kõnõlasõq, õt Mõlah viidi kõõ ütte pühäsekeist ümbre kerigu ja tuu oll' sääne, miä tek' tervest, kuq haigõ oll'eq. Mõni aastak oll' ristikäügü jaost kaq lillivaip tet.
Kerigu man umatsidõ haudu pääl süvväs ja kõnõldas ummi tutvidõgaq. Taa kommõq tegegi seto pühäq esiqsugudsõst ja seto rahva üttehoitvast.
Suurõp laat oll' mõlapäävä Petserih, aq suvõl hädätarviliisi asjugaq, niguq vikahtiq, tsirbiq ja rihaq, kaubõldi tuupäiv kaq Mõlah.
Päävä populaarsõst panõhtumisõlõ om üteh avitanuq Mõla kandi kotussidõ illos' luudus. Mõla ker'k om jõõ kaldõ pääl. Kerigu all om pühä läteh ja kuq tuu viiga mõst, sis sütüseq arq kõik haigusõq.
Peräh ker'kot, nigu õks kombõst oll', ilotõdi ja peeti kirmast. Vindläseq peiq säälsamah Mõla küläh, aq seto rahvas pidi umma praasnikut Pokolduvah, miä om paar' kilomiitrit kavvõbah.
Sagõhõhe om olnuq nii, õt mõlapäävä satas vihma. Om sääne ütelüs, õt kuq muialõ vihma saa-ai, sis Mõlla õks saa. Ja inämbält nii om kaq. Hot' pisokõnõ, aq tulõ.

TrüküssistToimõndaq

  • "Seto kodu lugu", Greif, 1999
  • "Vaga Mõla Onufri mälestuspäev", raamaduh "Setomaa tsässonad", Greif, 2011, kokko säädnüq Raudoja Ahto ja Mekäläineni Tapio

VõrgostToimõndaq

LätteqToimõndaq

  1. Vinnekiilne vikipeediä Mõla kotsilõ [1]