Margareths1

Jaigi Juhan (13. vahtsõaastakuu 1899 Sännä mõisa – 10. joulukuu 1948 Stokholm) oll' eesti kiränik ja aokiränik.

Elokäük

Jaigi Juhan kasvi üles Tsooru valla Roosigu mõisan ja Luhamõtsan. 1913. aastagal lõpõt' Tsooru ministeeriumikoolin (parhillaq Lepistü kuul'). Perän läts' elämä Võrolõ. 1915. aastagal saadõti poliitiliidsil põhjuisil Võromaalt vällä ja 1915–1917 elli Volga-viirsin liinun. 1917. aastagal tull' tä tagasi Võrolõ. 1918. aastagal võtiq bolševiguq tä kinniq. Kui tä vabas sai, läts' tä Talliinalõ, kon nakas' op'ma õdagukeskkoolin ja syakoolin. Pia läts' tä Vabahussõtta.

1920-1924 tüüt' Talliinan Eesti Kirjastus-Ühisusõn, sis Päävälehe, Postimehe ja "Kaitse Kodu!" toimõndusõn. 1935-1936 oll' Jaik Eesti Raamatuaasta pääsekretär, 1936-1940 Haridusministri nõunik. Võtt' ossa Autorikaitse Ühingu asutamisõst ja tuu tegemiisi kõrraldamisõst 1934-1938. 1941 oll' Võrumaa Teataja toimõndaja.

9. mahlakuu pääväl 1927 abiellu Jaigi Juhan Kanarigu Wilhelminagaq Tartost, kiä oll' Kanarigu Jakobi ja Adamsi Marie-Helene tütär. Laulatus oll' Jaani kerikun Talliinan. 1930 sündü edimäne lats' Peep, kiä 3-aastagadsõlt sarlakilõ kuuli. Edesi sündüväq Ilo, Koit ja Säde.

1944 läts' Jaigi Juhan Eestist S'aksamaalõ, säält Prantsusmaa kaolt Ruutsi. Jaigi Juhan kuuli Katrineholmi haigõmajan 10. joulukuu pääväl 1948. Algusõn oll' annom' timä tuhagaq Katrineholmi krematooriumin hoiul, sis ostiq latsõq havvaplatsi Stokholmi Mõtsakalmistu pääle. 1990 matõti tä põrm ümbre Talliina Rahumäe kalmuaida.

Kirämehe [[Piiri Enno] mälehtüisi perrä Jaigi Juhanist

"Oll' lihtsä miis'. Hinnäst uhkõs pitäq tä es mõistaq. Käve häämeelegaq rahvagaq läbi. Tälle miildü kyigigaq juttu ajjaq. Oll' tuu sis nuur vai vana, rikas vai vaenõ, pops', paremiis' vai kangõ rahvamiis'. Egäleütele oll' täl lahkõt synna ja kullõjat kõrva."

Mihklikuul 1938 peimiq Haani valla Plaani algkoolin eesti raamadu 400. aastagapäivä. Jaik oll' eesti raamaduaastaga toimkunna pääsekretär'. Ta kynõl' meile yks süämest süämehe. Kingitüses tuudi tälle Haani vüügaq köüdet vilävihik, kon oll' 400 viläpääd 40 talo põllu päält. Kirämiis' nimet' tuud uma elo kygõ ilosambas kingitüses. Sääne meelenpidämine võtt' tä peris silmi pühkmä. Lilliq jagi ta nelä Haani vana imä vaihõl. Rüälille kimbust tõmmas' ynnõ paar' häidsend ja tsusas' nuuq hindäle rynda."

Looming

Jaigi Juhan sai kirotamisõs mõttit vanost rahvajutõst, Pärlijõõst ja esä nal'ajutussist. Ütte ku tõist mõtõl' umast pääst kah mano. Suurõmbalt jaolt kirot' tä juttõ eesti keeli. A pall'oq tegeläseq ja kotusõq ommaq yks Võromaalt peri. Täl om luulõraamadukõnõ "Rõuge kiriku kell", kon myni võrokeeline luulõtus kah seen.

Timä juttõ tegeläseq ommaq tondiq, nõiaq ja tõõsõq põrgulisõq. Noid saa kundsa all hoitaq ynnõ kaarnakivi abigaq. Tuu om nõiavõimugaq kivi, mink piät varastama kaarna pesäst. Parõmba sordi kivil avitas hää käe edimädse sõrmõgaq kraap'misõst ja mõttõn suuv'misõst, et sooviq täüde lääsiq.

Teossõq

Luulõkogoq

“Rõuge kiriku kell” Tallinn 1924

Proosa (nuursuujutustusõq, novelliq, romaaniq)

“Võrumaa jutud” I Tallinn 1924
“Võrumaa jutud” II Tallinn 1933
“Kaamelid pasunapuhujatega” Tartu 1928
“Uhhuu jutustused” Tartu 1929
“Rannaliivast taevani” Tartu 1931
“Kaarnakivi” Tallinn 1931
“Pombi ja Üdsimärdi nõiad” Tartu 1932
“Vanapagan ja seitse venda” Tartu 1932
“Vanaisa kasukas” Tallinn 1933
“Pombi ja esivanemate kuld” Tartu 1934
“Pombi ja Siukuningas” Tartu 1934
“Juudasoo” Tartu 1934
“Kuutõrvajad” Tartu 1934
“Tondijutud” Tartu 1936
“Pajupill” 1937
“Tolmukull” 1939
“Kuldne Elu” Vadstena 1946 (novellikogo)
“Kondijahil Tiroolis. Sõnajalaõis” Stockholm 1947
“Kaarnakivi” 1980 Tallinn (valikkogo)
Pombi-kolmikraamadu vahtsõnõ välläandmine Tallinn Kupar 1993

Latsiraamaduq

“Hunt” Tallinn 1942
“Nõiutud Tuks” Tallinn 1944

Näütemänguq

“Isa liivapurgis” Tallinn 1932
“Tooma poisid” Tallinn 1932
“Vanapagan ja seitse venda” Tartu 1932
“Vanaisa kasukas” Tallinn 1938
“Hõbedane karjakell” Tallinn 1933
“Kättemaks” Tartu 1934
“Hädastvere poiste ninamees” Tartu 1934
“Esivanemate kuld” Tallinn 1934
“Ahvimaa” Tallinn 1934
“Särumeeste rügement” Tartu 1935
“Sinep ja sool” 1936
“Kuri loom” Tallinn 1939
“Meie ei abiellu” Tallinn 1939

Timä kotsilõ saa lukõq

Looming 1924-3 (Mart Raud)
Looming 1924-10 (August Alle)
Looming 1928-8 (Oskar Urgart)
Looming 1932-4 (Jaan Kärner)
EK 1935-3 (Friedebert Tuglas)
Post 12. I 1939
Eesti Teataja 1948 16. dets (nekroloog)
almanahh “Koguja” I (Geislingen 1949) Artur Adson
Sirp ja Vasar 21. XI 1980 (Toomas Haug)
Looming 1989-12 (Ruth Mirov)
Viruskundra 1990-8 (Oskar Kruus)
Viruskundra 1990-9 (Heino Sikk)
Looming 1999-1 ja 2 (Madis Kõiv “Juhan Jaik. Vihmatark ja luudermikk”)

Kirändüs

Reimann, Nele 2004. "Võromaa kodolugu". Võro Instituut'.

Välislingid

Jaigi Juhan

Vahmil Jaigi havvasammas Rahumäe kalmuaian