Rail Baltic

Rail Baltic (Soomõn^[1], Lätin^[2], Leedun^[3], Poolan^[4] jm pruugitas nimme Rail Baltica) om standardrüüpegaq raudtii, miä ehitedäs Taliinast Varssavihe. Kipõraudtii pikkus om 870 km.^[5] Seo suurõ raudtii ehitüs om viimädse saa aastaga kõgõ suurõmb alosvärgi projekt Baltimail.

Eestin ehitedäs ka reisiterminaliq Talliinan Ülemistele^[6] nink Pärnohe^[7], lisas tetäs vahtsõq kaubaterminaliq ja paigapäälidseq piätüseq.

Projektil om ka hulga vastasaisjit, kink meelest ei olõq raudtii tullos^[8] egaq praktilinõ^[9], häötäs luudust^[10], lõikas Eesti katõs. Raudtii ehitämise vasta om Riigikogolõ ja avalikkusõlõ kirotõt mitu kirjä. ^[11]^[12]^[13]

Plaan'minõ

1994. aastagal tetti tulõvigu jaos papri „Vision and strategies around the Baltic Sea 2010“, kon oll' kirän, et Eesti, Läti ja Leedu piät olõma muu Õuruupagaq rohkõmb köüdüssen.

1995. aastagal sääd' Eesti hindäle dokumendin „Üleriigiline planeering EESTI 2010“ tsihis: „Sõitjidõ vidämisel om võtmõküsümüses kipõraudtii ehitämine (...) või arvadaq, et ku miiq taha ÕL api vio ja tuu alosvärgi arõndusõs, tulõ meil rehkendäq, et luudust hoitvaq põhimõttõq – näütüses raudtiitranspordi autost parõmbas pidämine – käüväq ka miiq kotsalõ."

Eesti ettekujotus tulõvigust oll' selge – tulõ saiaq Õuruupa osas. 2004. aastagal saiõ Eesti Õuruupa Liido osas. Tuust aost peri Õuruupa Komosjoni otsussõn om kirän, et Baltimaiõ raudtiitransport tulõ kõrd-kõrrast muu Õuruupa transpordisüsteemigaq kokko köütäq. Ütes edelüses om üleminek standardrüüpega raudtii pääle.

2006. aastaga urbõkuun kirodiq Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soomõ ministriq ni Rail Balticu Õuruupa koordinaatri Telicka Pavel ala ütidse plaani protokollilõ. 2010. aastagal kinnütedi noid ütitsit plaanõ ja tuudi vällä, et tulõ tetäq uurminõ, kui rassõ om standardrüüpega raudtiid ehitäq. Riigihankõ võit' Suur'britannia firma AECOM.

2015. aastaga märtekuun sõlmiti edimäne CEF rahastuslepeq, minkaq Eesti, Läti ja Leedu ni kolmõ riigi osalusõgaq ütisettevõtõq Rail Baltica saiõq kokko 540 mill'onit õurot, Eesti osa oll' üle 175 mill'oni õuro. Raha om mõtõld Rail Balticu arõndamisõs trassi pääl Talliin-Pärno-Riia-Panevežys-Kaunas-Leedu/Poola piir'.

31. vahtsõaastakuu pääväl 2017 kirodiq kolmõ Balti riigi pääministriq ala paprilõ, kon olliq kirän egä riigi kohussõq.^[14]

11. rehekuu pääväl 2018 saiõ valmis Rail Balticu Eesti osa iinprojekt, miä täpsüst' raudtii raharehkendüst ja tuud, ku pall'o tüüd täpsähe tulõ ärq tetäq. Projektin rehkendedi Rail Balticu Eesti trassi hinnas 1,6 mill'ardit õurot. Edelüsel, et Õuruupa Liit mass 85% vällä, rehkendedäs, et Eesti piät masma 318 mill'onit õurot.

28. märtekuu pääväl 2019 saiõ umalõ paigalõ Rail Baltica põhitrassi edimäne objekt, Saustinõmme tiisilla nukakivi, miä tähüstäs Rail Baltica kipõ raudtii ehitämise algust.

Puultargumendiq

Kaubavido

Maantii om viomassinit täüs – maantiiammõdi perrä sõit egä päiv 1700 massinat, miä ommaq pikembäq ku 12 miitret. Katõ uur'misõ perrä om kauba maantii päält raudtii pääle viimine tullos.

Sammamuudu om ka kõnõld, et sõaoho kõrral saa standardrüüpegaq raudtiid piteq Õuruupast sõamiihi ja tehnikat mano tuvvaq.^[15]

Keskkund

Eelektriraudtii hoit keskkunda rohkõmb ku maantii, mink pääl sõitvaq massinaq. Egäl puul Õuruupan otsitas viise, kuimuudu parõmbalõ logistikat lahendaq, et tuu ka keskkunda hoitnuq. Põrõld veetäs suur osa kaupa linnukidõga, tuu om jälq keskkunnalõ halv ja om ka oht, et mõnõl puhul või kõik linnuliiklus saisma jäiäq, nigu oll' 2010. aastagal, ku pursas' Eyjafjallajökull.

Kriitiga

Raha

Raudtii ehitüs lätt masma 1,6 mill'ardit õurot, minkast Eestil tulõ massaq 318 mill'onit.^[16] Tuu raha iist jääs hulga tähtsaämbit asju tegemäldäq.

Kaubavidämist ei olõq nii pall'o, et raudtii ehitämine ärq tasunuq.

Õuruupa Komosjon mass vällä õnnõ Soomõ ni Baltimaiõ köütmise Kesk-Õuruupagaq, tuu tähendäs, et ekä väikot piätüst masta-aiq vällä. Noidõ ehitämises tulõ löüdäq rahha riigi rahaplaanist.^[17]

Keskkund

Egä raudtii tuu hindägaq üten ka mürä, õhutsurkmisõ ja ka tahraq, miä piät eläjit raudtiist kavvõmban hoitma.

Vahtsõ raudtiitrassi ehitämises võedas maaha mõtso, raudtiiehitüs häötäs elokotussit, mõotas tuud, kui vesi luudusõn ümbre käü, mõotas tsirkõ rändämist jpm.

Kuq raudtii pääl nakkasõ sõitma ka oholidsõq kuurmaq, või õnnõtus pall'o kurja tuvvaq, esikiq, kui taa õnnõtusõ võimalus om väiku.

Kaeq viil

Eestikeeline Rail Balticu kodoleht

Ülemiste terminal

Lätteq

[1] ttp://www.rbgc.eu/frontpage.html

[2] ttp://www.rail-baltica.com/pub/

[3] ttp://www.rail-baltica.lt/?lang_id=1&cat_id=1

[4] ttp://www.rail-baltica.pl/

[5] ttps://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/

[6] ttps://rbulemiste.ee/

[7] ttps://www.postimees.ee/7071364/rail-balticu-parnu-terminali-ehitus-peaks-algama-juba-jargmisel-aastal

[8] ttps://maailm.postimees.ee/2667816/leedu-majandusteadlane-rail-baltic-ei-tasu-end-ara/comments

[9] ttps://avalikultrailbalticust.ee/index.php?id=925

[10] ttps://www.ohtuleht.ee/981575/ol-video-siiri-sisask-kui-rail-balticu-trass-laheks-minu-maja-tagant-koliksin-eestist-minema

[11] ttp://media.voog.com/0000/0042/4465/files/Avalik_Eesti_4.pdf

[12] ttps://leht.postimees.ee/6868421/rail-baltic-avalik-kiri-riigikogule-ja-vabariigi-valitsusele?

[13] ttps://arvamus.postimees.ee/3854903/avaliku-elu-tegelaste-poordumine-eesti-rahva-ja-maa-tuleviku-nimel-tuleb-peatada-rail-balticu-rajamine-kavandatud-kujul

[14] ttps://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/peaminister-juri-ratas-balti-kolleegidele-rail-balticust-peab-saama-meie-koostoo-uus-mootor?id=77086786

[15] ttps://www.baltictimes.com/nato_commander__rail_baltica_will_improve_military_mobility/

[16] ttps://rbestonia.ee/projektist/korduma-kippuvad-kusimused/

[17] ttps://www.thinglink.com/scene/882885188084826114?buttonSource=viewLimits

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]