Riia–Pihkva kivitii

Riia–Pihkva kivitii vai Riia-Pihkva maantii om tii, miä lätt läbi Eesti Lätist Vinnemaalõ.

Riia–Pihkva kivitii Läti piiri veeren

AoluguToimõndaq

Joq 13.–14. aastagasaal läts' Vahtsõliinast läbi vana kaubatii. Kaubavooriq tulliq Riiast ja sõidiq edesi Pihkva poolõ. Tarto liin kaubõl' sis kah Novgorodi ja Pihkvagaq. Hansaliidu kaubaq, midä tuudi Põh'a-S'aksamaalt, Hollandist ja Prantsusmaalt Riia vai Pärno sadamahe, viidi Tartost Pihkvahe. Euruupast tuudi suula, rõivakaupu ja veine. Pihkvast viidi sinnäq vasta karusnahko, linna, kanõpit, vahha ja villä. 1590. aastagal veiq vinne kaupmeheq Vahtsõliina kaudu Riiga 18 788 oravanahka, 559 sooblinahka, 637 soenahka, üle 3500 muu eläjä naha ja viil egäsugust kaupa. Tuusama aogaq tõiq Riia kaubaherräq Pihkvast läbi Tarto 14 000 oravanahka, 160 sooblinahka, 56 puuta linna ja küündlerasva. Tii Riiast Pihkvahe oll' läbi Vahtsõliina lühkümb. Riia kaupmiihil oll' umma kaupa lähkemb vitäq. A Tarto liin sai tuu pääle vihatsõs. Liinalõ tekk' kaiho saamaldaq jäänüq tollimass ja tõõsõq massuq. Tülü Tarto ja Riia vaihõl käve pia 150 aastakka. Vaiõlus lätt' nivõrra kõvas, et Poola valitsusõ aigu panti Vahtsõliina kaubatii kinniq. A paiklik valitsõja lubasi ilma ülembide tiidmäldä ja massu iist tuud pite siskiq sõitaq. Nii käve kauba vidämine Riiast läbi Vahtsõliina Pihkvahe õks edesi, nika ku laemb ja parõmb Pihkva-Riia kivitii valmis sai.

PostijaamaqToimõndaq

Riia–Mariburgi–Vahtsõliina–Pihkva tii viirde naati postijaamu tegemä. Viil ildamba tetti vahtsõnõ postitii Vahtsõliina läbi Harglõ ja Rõugõ kihlkunna. Vahtsõliina tii viirde vana kandsi varõmidõ lähkühe jääs Piiri kõrts'. 1695. aastagal oll' sääl jo postijaam. Sõitjaq saiq süvväq-juvvaq ja hobõsõq puhadaq. Piiri kõrts' oll' lajalt kuulsa ja säält käve läbi pall'o rahvast. Päält kivitii käüki minekit tetti ka Miss'o kõrdsi mano uma hobõsõpostijaam. Lähkembäq postijaamaq olliq Pihkva poolõ minnäq Pankjavitsa ja Irboska, a Riia poolõ sõitõn Romuskalna ja Jaunaskalna. Ku 19. aastagasaa lõpun raudtii valmis sai, lõppi ka hobõsdõgaq posti ja inemiisi vidämine.

Pihkva-Riia kivitii tegemises kullu pia kümme aastakka. Killustik lahuti käsilde vassaridõgaq, laotõdi sis tii pääle lakja ja tambiti kinniq. Sis tull' rassõ tiirull', midä vidi kolm paari hobõsit. Päält valmis saamist lasti tiil viil kolm aastakka vaodaq. Kedägiq es lastaq ummi hobõsõgaq tii pääle. Ammõtihe pant tiivaht' kand' kõgõ pikkä ja terävät väist üten. Tuugaq oll' hää sõitjidõ hobõsidõ rahkõq läbi lõigadaq. Pihkva-Riia kivitii läbi Miss'o sai valmis 1865. aastagas. Vahtsõliina mõisniguq Liphardt’iq ja Võro kõgõ rikkamb ärimiis' Stein tahtsõq Miss'ost peris liina tetäq.

Loodõti, et päält kivitii valmis saamist tulõ siiäq pall'o vahtsõt rahvast. Liinalõ pidi saama uhkõ s'aksa nimi – Liphardtstein. A tuust plaanist saa es asja. Viimädse Vinne võimu aigu tetti tiid laembas ja õgvõmbas. Täämbädsel aol om Miss'on piirivalvõq ja läbi Luhamaa piiripunkti sõitvaq suurõq kaubamassinaq.

  Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.