Mõisakülä
| Mõisakülä | |
| Maakund: Viländimaa | |
| Suurus: 2,21[1] km² | |
| Elänikke: 773[2] (01.01.2020) | |
| koordinaadiq: 58°12′ N 25°14′ E | |
  | |
| Kon Mõisakülä Eestin om |
Mõisakülä om vallasisene liin Villändi maakunnan Mulgi vallan. Mõisakülä sai alõviõigusõq 1920. ja liinaõigusõq 1938. aastagul.[3]
Mõisakülä om väiku inneskine raudtiiliin Läti piiri veeren. Liin kuustu päämidselt üte-katõkõrraliidsist huunist.[1] Liinan toimõndas põhikuul, latsiaid, rahvamaja ja muuseum. Edimädse vabariigi aol ehitedi liina õigõuso ja lutõriuso keriguq.
Parhillanõ Mõisakülä om tekkünüq suurõlt jaolt päält kitsa rüüpmegaq raudtii asotamist 19. aastagasaa lõpun. Liinast juusk’ läbi Pärno–Valga ja Viländi–Mõisakülä raudtii, miä tekk’ liinast tähtsä raudtii sõlmjaama. Liinan edesi tüüstüs ja 1909. aastaga elli ligi 1000 inemist. 1938. aastagas oll’ liin rikas arõnõv väikuliin, kon elli pia 2421 elonikku.[3]
Perän II ilmasõta jäi liina edeng saisma. Liin vaivõl’ sõakaihõ, kiudutamiisi ni veeremaastumisõ käen. Viil suurõmb kaotus Mõisaküläle oll’ raudtii kaominõ, miä sündü Villändi tsihin 1975. ja Pärno tsihin reisjile 1996. aastagal, olkuq õt raudtii võeti üles viil 2008. aastagal.[3]
Lätteq toimõndaq
- ↑ Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 18.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
- ↑ 3,0 3,1 3,2 EE 12. 2013. Mõisaküla. Pruugit 14.11.2020 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/m%C3%B5isak%C3%BCla3
| Eesti liinaq |
|---|
|
Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro |