Toomõmägi (Tarto)
Toomõmägi om luuduslinõ tsälkorgõga piiret mägi Tarto liinan Imäjõõ ürgoro hüä poolõ pääl. Toomõmäelt om algusõ saanuq Tarto liin.
Arvatas, et 6.–8. aastagasaa ümbre tekkü Toomõmäele vana maaliin Tarbatu, minkast 11–12. aastagasaal kujosi vällä muinasmaakonna Ugandi üts katõst keskusõst.
1030. aastagal võtiq Tarbatu ärq vindläseq, a 1061. aastagal lüüdi nä nii Tarbatust ku tervest Ugandist vällä.
Ristisõdijaq võtiq Tarbatu ärq aastagal 1223. Päält tuud, 1224. aastagal ehiteti muistidsõ maaliina varõmidõ pääle kivist Tarto piiskobiliin ni Toomõmäest sai Tarto piiskopkunna keskus. Piiskobiliina mano ehitedi ka väkev tuumkerik. Parhilladsõ tähetorni kotsil olnuq piiskobiliin jäi varõmihe Põh'asõa aigo.
Päält Tarto Ülikooli vahtsõst vallalõtegemist 1802. aastagal naksiq Toomõmäele kerküma ülikooli ehitüseq – klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn jt. Tuumkerigu varõmidõ kooriruumi jago tetti ümbre Tarto Ülikooli Raamadukogos. Inämbüs Toomõmäest om täämbädsel pääväl katõt pargiga, miä panti kah kasuma 19. aastagasaal.
Toomõmäel om Riigikohto maja ja oll' 2009. aastagani Tarto sünnütüsmaja. Vanan Anatoomikumin tüüt' aastil 2000-2011 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.
-
Riigikohto hoonõq Toomõmäel -
Toomõmäe Mus'omägi -
Tarto tähetorn -
Vana Anatoomikum -
-
-
