Tiiq vallalõ päävalik

Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.

UskToimõndaq

Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.

Ukrainlaisi arvToimõndaq

Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist

Eestin oll' 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 22 573 ukrainlast.

KiilToimõndaq

Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.

AntropoloogiaToimõndaq

Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.

Ukrainlasõq EestinToimõndaq

Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.