Ukrainlasõq

Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.

Usk

Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.

Ukrainlaisi arv

Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist

• 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust),
• 4,4 mln. Vinnemaal,
• 1,2 mln. Kanadan,
• 960 000 USA-n,
• 375 000 Moldovan,
• 333 000 Kasastanin,
• 159 000 Valgõvinnen.

Eestin oll' 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä 22 573 ukrainlast.

Kiil

Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.

Antropoloogia

Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.

Ukrainlasõq Eestin

Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.