Võromaa järveq

Võromaa järveq ommaq küländki väikoq, a tuu iist om näid tihtsähe. Erälde tulõ nimmadaq Peipsi-Pihkva järve. Tuu om suurusõ poolõst 5. järv Õuruupan. Põrõhõllatsidõ järvi põh'aq ommaq tegünüq viil illatsõl iäaol. Suurõmb jago järvi tekkü iä sulamisõ aigo kavva üte kotussõ pääl püsünüisi iäunikidõ ala. Võromaa järveq ommaq inämbältjaolt süväq, käärolidsõ kaldõveerega ja näide seen või ollaq saari.

Haani ja Karula korgustiguq ommaq Eestin järvi poolõst üteq rikkambaq - sääl om kogoniq 30 järve 100 km² pääle.

Suurõmbaq järveq pääle Peipsi ommaq Vagola, Tamula, Aheru järv, Hino järv ja Ähijärv. Võromaal om Eesti kõgõ süvemb järv - Rõugõ Suurjärv (38 m). Süväq järveq ommaq viil Väiku-Palkna, Tsolgo Mustjärv (29,7 m), Uhtjärv ja Keema järv (mõlõmbaq 27 m).

Põlva ja Räpinä kandin om pall'o järvi, mink vesi om kõgõ tummõmb terve Õuruupa pääle.

• Hargla kihlkunna järveq
• Kanepi kihlkunna järveq
• Karula kihlkunna järveq
• Põlva kihlkunna järveq
• Rõugõ kihlkunna järveq
• Räpinä kihlkunna järveq
• Urvastõ kihlkunna järveq
• Vahtsõliina kihlkunna järveq

Kirändüs

• Reimanni Nele, "Võromaa kodolugu", Võro Instituut, Võro, 2004