Jelgava
Jelgava | |
läti keelen Jelgava | |
s'aksa keelen Mitau | |
|
|
|
|
---|---|
Riik: Läti | |
Suurus: 60,6 km² | |
Elänikke: 54 694 (2022) | |
koordinaadiq: 56°39′ N 23°43′ E | |
Kon Jelgava Lätin om |
Jelgava om liin Lätin. Liin om Lielupe jõõ veeren.
Kõgõ vanõmbaq jäleq inemisest Jelgavan ommaq umbõs 4000 aastat vanaq. Jelgava edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1265. Jelgava sai liinaõigusõq 1573. aastagul. Aastagil 1578–1795 oll' Jelgava Zemgale Hertsogiriigi, ildampa Kurzeme ja Zemgale Hertsogiriigi pääliin.
Jelgava ala suurus om 60,6 km².[1]
Liinast lätt läbi Šiauliai–Riia raudtii ja suurtii, Liepāja–Riia ja Tukums–Krustpils raudtii, ja Liepāja–Jelgava suurtii.
Jelgava lipp | Jelgava vapp |
Rahvastik toimõndaq
2022. aastagal elli Jelgavan 54 694 elänikku, 33 954 (62,1%) lätläisi, 13 589 (24,8%) vindläisi, 2633 (4,8%) valgõvindläisi, 1242 (2,3%) ukrainlaisi ja 906 (1,7%) poolakõisi.[2]
Rahva hulk aastidõ perrä toimõndaq
1757 | 1897 | 1914 | 1925 | 1935 | 1945 | 1959 | 1979 | 1989 | 1997 | 2010 | 2022 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
9948 | 35 131 | 45 700 | 28 321 | 34 099 | 15 800 | 36 270 | 67 333 | 74 105 | 70 962 | 65 106 | 54 694 |
Sõbraliinaq toimõndaq
Jelgava om põrõld 13 sõbraliina:[3]
Pildigalerii toimõndaq
-
Traditsioonilinõ ijä skulptuurõ festival
-
Olimpia Keskus
-
Lutõri kerik
-
Katoliiklik kerik
-
Lielupe jõgi ja Pilssala saar