Kongeriget Danmark
Taani lipp Taani vapp'
Taani lipp Taani vapp'
Riigi tunnuslausõq: Guds hjælp, Folkets kærlighed, Danmarks styrke
Taani kotus kaardi pääl
Riigikiil' taani kiil
Pääliin Kopõnhaagõn
Kuninganna Margrethe II
Pääministri Mette Frederiksen
Suurus
 - Kokko
 - % vett
maailma maiõ hulgan 130
43 094 km²
1,6%
Rahva hulk
 - Kokko (2005)
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan 111.
5 873 420
136,3/km²
Hindäperi
Raha Taani kruun
Aovüü
 - suvõaig
Kesk-Õuruupa aig (UTC+1)
Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2)
Riigihümn' Der er et yndigt land
Internetitunnus .dk
Telefonikuud' 45

Taani Kuningriik (taani keelen Kongeriget Danmark) om Õuruupa riik, miä jääs Skandinaavia ja S'aksamaa vaihõlõ.

Taanist lõunõ poolõ jääs S'aksamaa, põh'a poolõ Norra, hummogu ja põh'ahummogu poolõ Roodsi. Taani pindala om 43 094 km² ja om tuuga kõgõ vähämb Põh'amaa riik, a sinnäq olõ-õiq Gröönimaad sisse rehkendet. Gröönimaagaq olnuq Taani Kuningriigi pindala 2 209 094 km². Taanin eläs 5,9 mill'onit inemist. Taani pääliin om Kopõnhaagõn.

Taani kuulus 24. rehekuu päävast 1945 Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuuni, 25. piimäkuu pääväst 1973 OSCE-he, 1. vahtsõaastakuu pääväst 1995 WTO-ho, 4. urbõkuu pääväst 1949 NATO-htõ, 1. vahtsõaastakuu pääväst 1973 Õuruupa Liito, 25. urbõkuu pääväst 2001 Schengeni ruumi, 30. lehekuu pääväst 1961 OECD-he ja 1. vahtsõaastakuu pääväst 2002 õurotsuuni. Taani om alaq kirotanuq Kyōto protokollilõ ja Pariisi kliimaprotokollilõ.

NimiToimõndaq

Taani taanikiilset nimme Danmark nimmatas edimäist kõrda 10. aastagasaast peri Jellingi kivve pääl – Jellingi liinan Taanin – vanaperälidselt tanmaurk. Nimme Denamearc pruuk' jo norralanõ Othere (Ottar), ku käve kuningas Alfred Suurõ man Inglüsmaal aastagal 890.

Dan tähendäs taanlast (danir) ja sõnal mark om mitmit eri tähendüisi, minkast üts om "piirimaa". Üte teooria perrä om Taanit arvat Roodsi piirimaas.

AoluguToimõndaq

Muistinõ aoluguToimõndaq

Edimädseq hirvekütüq jovviq Taani ijäao lõpun umbõs 15 000 aastakka tagasi. Paartuhat aastakka ildampa ilmastu oll' mõtsakasumisõs küländ lämmi, ja Taanin jahiti tarvit. Illadsõst kiviaost, nii 4000 ima, om alalõ mitmit lövvüssit, havvapannussit ja savianomit.

Ravvaaol käve kõva kaubavahetus, luksuskaupu tuudi eski Rooma riigist.

ViikingiaigToimõndaq

 
Inglüsmaa kuningas taanlanõ Sven Harkhapõn

Edimäne kõrd tulliq taanlasõq riigis kokko 9. aastagasaal ku kuningas Godfred pand' nääq kokko frankõ maavallutuisi vasta taplõma. 9.–11. aastagasaal tunnõti taanlaisi üten ruutslaisi ni norralaisiga Õuruupan ku viikingit. Viikingil oll' halv kuulsus, ku nääq riisõq maad ümbre Õuruupa. Päält tuu käve ka kõva kaubavaihõtaminõ.

Viikingiq levisiq lajalõ. Nä valitsiq ossi Suurõstbritanniast ja sääl olnut taani valitsust 9. aastagasaast 10. aastagasaa keskpaigani kutstas nimega Danelagen. Prantusmaa kuningas Karl Lihtsämeeline and' taani viikingele Normandia aastagal 911.

Knut Suurõ valitsusaol 1018–1031 sai Taanist Põh'amaiõ kõgõ vägevämb riik. Knut Suur valits' Taani, Norra, Lõunõ-Roodsi, Põh'a-S'aksa ja Inglüsmaa üle.

PoliitigaToimõndaq

 
Frederikseni Mette, Taani pääministri aastagast 2019

Taanin om põhisäädüslik monarkia ja mitmõeräkunnalinõ demokraatia. Riigipää om kuningas vai kuningaimänd, kiä edüstäs Taanit välämaal. Põrõld om Taani kuningaimänd Margrethe II, kiä saiõ pukki 1972. aastagal. Taani parlament om Folketinget, kon om 179 liigõnd. 175 rahvaedüstäjät valitas Taanist, kats Fääri saari päält ja kats Gröönimaalt. Valimisõq ommaq ega nellä aasta takast. Taani valitsusõ pand kokko kuningas vai kuningaimänd ja seod juhatas Taani pääministri.

LuudusToimõndaq

ValitsõmisjaotusToimõndaq

MajandusToimõndaq

RahvastikToimõndaq

2022. aastaga algusõn elli Taanin 5 873 420 inemist[1], näist 5 026 379 olliq taanlasõq[2].

KultuurToimõndaq

KirändüsToimõndaq

 
Anderseni Hans Christian

Edimäne suurõmb taani kiränik oll' Saxo Grammaticus, kiä pand' muusiähn kokko ladinakiilse aoluuteossõ Gesta Danorum ("Taanlaisi tegemiseq"). Näütekiränik Holbergi Ludvig, kedä peetäs samal aol taani ja norra kiränigus, kirot' 18. aastagasaal mitmit maailmakirändüsen tunnõtuid igihallit nal'atükke.

Arvadaq om kõgõ tunnõtumb taani kiränik Anderseni Hans Christian, kiä kirot' 19. aastagasaal muinasjuttõ, miä ommaq ka Eestin häste teedäq, näütüses "Keisri vahtsõq rõivaq". Samal aastagasaal kirot' ka Jacobseni Jens Peter, kedä peetäs meelen ku luulõ ja proosakirändüse, impressionismi ni naturalismi edesiviijät.

VälislingiqToimõndaq

Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.

LätteqToimõndaq

  1. Taani rahvastigu statistiga. StatBank Denmark. Pruugit 08.07.2022. (inglüse keelen)
  2. Taani peritololt inemiseq Taanin. Statistics Denmark. Pruugit 08.07.2022. (inglüse keelen)


 
Õuruupa Liit (ÕL)
 

Austria | Belgiä | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küprüs | Leedu | Luksõmburk | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Taani | Tsehhi | Ungari | Ütiskuningriik



 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põh'a Makõdoonia | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Baskiirimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina