Kässikiil

Kässikiil ehk kurtõkiil om visuaal-motuurnõ kiil, midä ütistüün kässi, kihä ja näoga luvvas kässigaq kõ̭nõlõja iin käemärgiruumin ja midä nätäs silmäga.

Miis kõnõlõs kässiga Ameerika kässikeelen: 'raamat', b-o-o-k, 'muq tütär ja maq loemiq egä päiv üten raamatut'

Ülene seletüs

Maailma kiili teedüskogon Ethnologue ommaq seen 144 kässikiilt (2020. a saisoga), näütüses eesti kässikiil (Estonian Sign Language), vinne kässikiil (Russian Sign Language), läti kässikiil (Latvian Sign Language) jne. Üten riigin või ollaq inämb ku üts kässikiil, näütüses Hispaanian võidas pruukiq hispaania kässikiilt ja katalaani kässikiilt

Kässikeele kõnõlõjit om kõgõn ilman arvamisõ perrä kokko 70 mill'onit, säälhulgahn Euruupa Liidon 750 000 kurtõ kässikeele kõnõlõjat. Lisas kurdõlõ ja puulkuuldjilõ kõnõlõsõq kässikiilt kah kurtõ perreinemiseq, kässikeeletõlguq, keelehuvilidsõq ja tõsõq kurtõga kokkoputvaq inemiseq. Pümmekurdiq kõnõlõsõq taktiilset kässikiilt (käest kätte kässigaq kõ̭nõlõminõ), miä tukõ uma riigi kässikeele pääle. Ku om vaia riikevaihõlidsõlt kõnõldaq, sis tarvitõdas riikidevaihõlist kässigaq kõ̭nõlõmist (International Sign) vai eurokäemärke (Eurosigns), miä om esiqsugumaidsi  riike kurtõ kõnõlõmisõst esiq sündünüq ütehüskiil.

Kässikiili om sündünüq esiqsugumaidsi  riike kurtõ  kogokunnõn ja arõnuq loomuligult ku umaette keeleq, mil om esiqsugumadsi keeletiidüsliidsi külgi,  näütüses kässikeele kiroloogia (fonoloogia), mooduoppus (morfoloogia), lausõoppus (süntaks), käemärke kirjapandminõ (transkriptsiuun). Kässikeelin om olõman loomulikkõ kiili rekursiivsüs, tuu tähendäs väiku hulga keeleütikidega om võimalik kokko pandaq  ilmlõppõmaldaq hulk lausit. Kässikeelin saa kõnõldaq niisama keeroliidsist mõttist kukõnõlduin keelin. Niisamatõ om kässikeelen ummamuudu käemärke (idioomõ), midä om ümbre pandaq keerolinõ, ja sääntsit käemärke, midä ei saaq üttegi tõistõ (kässi)kiilde ümbre pandaq. Esiqsugumaidsi  riike kässikeeleq ommaq sarnadsõ grammatilidsõ ehitüse ja esiqmuudu käemärgivaraga (viipevara).

Sotsiaalsõ käsitlüse poolõst ommaq kurtõ umaette allkultuuriq, keelelis-kultuurilidsõq vähämbüsrühmäq, mink päämine tunnismärk om näide keeletiidüslik (lingvistiline) umaperä ehk kässikiil.                                                                         

Kässikeele sais

Kurtõ kässikiili om peet keeletiidüsligult väega kavva kõnnõkiili ehk auditiiv-verbaalsidõ kiili tulõtuisis, a tiidüse arõnõdõn om naanuq kah kasuma arvosaaminõ kässikeelist ku umaette keelist. Om Muuunuq tähtsämbäs, et säädüsandjaq kässikiili tunnistasõq,  miä tähendäs näütüses õigust katskiilsele oppusõlõ, umast keelest huulmist ja tuu arõndamist ku ka võrdsit võimaluisi haridusõlõ ja kõgõlõ teedüssele, miä seeni kurdõlõ ommaq osalisõlt vai sis õnnõ rasõhõhe kätte saiaq.

1988. a tekk' Euruupa Parlament otsusõ, et kässikiili pidänüq tunnistama ja et kurtõ tunnistõdas nigu keelelist vähämbüst. Kässikiil vai kässikiili pruukijaq ommaq  mitmõn riigin tunnistõduq põhisäädüsen (näütüses Soomõ - 1955; Tsehhi - 1988; Slovakkia - 1995; Portugal - 1997; Kreeka - 2000) ja säädüisi tasõmõl (näütüses om prantsusõ kässikiil tunnistõt ku umaette kiil joba 1830. aastagal, õigus katskiilsüsele 1990. aastagal; Suurbritannia - 1979; Roodsi - 1981; Taani - 1991; Läti - 1999).

Kässikeele uurmisõ alostus

1960. aastil nakas' kurtõ kässikiili uurminõ ehk kässikiili keeletiidüs pääle Ameeriga Ütisriigen. William Stokoe and' 1960. aastagal vällä raamadu „Kässikeele struktuur: Ülekaehus Ameeriga kurtõ visuaalsõ kommunikatsiooni süstemist,“ midä või edimädes kässikeele keeletiidüsligus uurimisõs pitäq.

1965. a. anti vällä ameeriga kässikeele sõnaraamat (A Dictionary of American Sign Language on Linguistic Principles), minkan oll' edimäst kõrda arvaminõ, et kurtõkeele käemärgiq ommaq esiqsaisjaq ja lekseemiq ommaq kimmä sisemädse ehitüsega.

1970. aastil naati tõisi maiõ kässikiili uurma, näütüses roodsi kässikiilt, taani kässikiilt jt.

1971. a. luudi Gallaudet'i ülikoolin edimäne keeleuurimistüütarõ.

1972. a. alost' edimäne kurtõ kässikeele aokiri Sign Language Studies.

1986. a. luudi edimäne kurtõ kässikeele tiidüsline liit Riikevaihõlinõ Kässikeeletiidüse Ütisüs (International Sign Linguistics Association).

Kässikeele opminõ

Kurtõ vanõmbidõ kurdiq latsõq opvaq kässikeele ärq, ku uma imäkeele, niisama loomuligult ku kuuldjaq latsõq opvaq kõnnõkeele, a kuuldjidõ vanõmbidõ kurdiq latsõq opvaq kässikeele tõisilt kurdõlt latsilt vai inemiisilt, näütüses kurtõ latsiaian vai koolin. Pääle loomuligu opmisõ saa kässikiilt oppiq niiku võõrkiilt. Pall'odõn riigen saa kurtõ kässikiilt oppiq väega mitmõsugumadsõl tasõmõl, näütüses keelekursuisil, tävvenkoolitusõn, ülikooli magistrioppusõn.

Pruugiduq lätteq

• Laiapea, V. (1992). Mis on viipekeel? Akadeemia 10, 2098―2136.
• Laiapea, V., Miljan, M., Toom, R., Sutrop, U. (2002). Eesti viipekeele seisundikirjeldus. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
• Laiapea, V. (2007). Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• Paabo, R. (2012). Eesti viipekeel ja selle loome. Oma Keel, 2, 37―46.
• Toom, R., Trükmann, M. (2005). Eesti viipekeele õpetamisest ja õppimisest. Haridus 8, 18―21. Kässikeele ülene seletüs
• Ethnologue: Languages of the World. Külästet 12.05.2020 aadressil www.ethnologue.com Kässikeele ülene seletüs