Kõik avaliguq logiq

Seo om Wikipedia kõiki olõmanolõvidõ lokõ ütisnäüt. Valigu kitsõndamisõs valiq logitüüp, kirodaq pruukjanimi (nõstutundlik) vai huvvipakva leheküle päälkiri (kah nõstutundlik).

Muutmisnimekiri

Tekij:

Objekt (päälkiri vai Pruukja:pruukjanimi):

Alates kuupäevast (ja varasemad):

Märkmisfiltri:

Näütäq kõiki päält validu nimeruumi

Näita lisalogisid:

Tänulogi

Kontrollimislogi

Märgiste logi

Konto loomise logi

1. märtekuu 2023, kell 17:11 Talguarbuja arotus kirotusõq pand' lehe Arotus:Petseri Gümnaasiumi lõpõtajaq 1937 päälkirä Arotus:Petseri Gümnaasiumi lõpõtajaq 1932 ala (Kirjaviga pealkirjas)
1. märtekuu 2023, kell 17:11 Talguarbuja arotus kirotusõq pand' lehe Petseri Gümnaasiumi lõpõtajaq 1937 päälkirä Petseri Gümnaasiumi lõpõtajaq 1932 ala (Kirjaviga pealkirjas)
20. rehekuu 2023, kell 05:36 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Petseri Gümnaasiumi lõpõtajaq 1937 (Vahtsõnõ leht: '''Petseri Gümnaasiumi lõpõtajaq 1932.''' Eesti osakonna lõpõtajit oll 23: Abel Alwiine; Eehrke, Aksel; Kirss, Elfride (cum laude); Kleinson, Nikolai; Kursson, Aleksander; Listakind, Serofiima·(cum laude); Muts, Wiktor; Mällo, Natalie; Mälton, Elfriede; Mõtsar, Linda; Nestor, Elmar; Opman, Karl; Pihlapuu, Mihail; Piho, Lydia; Raudsepp, Lindea; Ritten, Melits; Sabal, Walter; Sawala, Wassili; Sumberg,Ingelina; Talumäe, Wassili; Tetenkow,...) Märgüs: Visuaalmuudatus
17. rehekuu 2023, kell 12:40 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Nursi raketibaas (Vahtsõnõ leht: '''Nursipalu raketibaasi''' ammõtlik nimi oll 305. raketipolgu 2. division (в/ч 33847-Г). 1.divisijon oll Sännän (в/ч 33847-В). Egan divisionin oll neli batareid, kon eganüten vesinikupommiga rakett P-12. Sännän olliva niiviisi 1.-4. batareiq ja nursipalun 5.-8. batareiq. Egan divisionin oll 460 sõaväeläst (67 ohvitsiiri, 100 seersanti, 313 soldanit) ja 6 tüülist. Raketidivisjoniq lätsi käüki 1962, aga noidõ ehitämises asutadi 2 aastat...) Märgüs: Visuaalmuudatus
6. hainakuu 2023, kell 15:35 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Ryuonosuke Fukai (Vahtsõnõ leht: '''Ryuonosuke Fukai''' 深井龍之介 (24.11.1985.) om jaapani aoluulanõ, ärimiis ja prodcasti pidäjä. Tä om sündünü Izumo liinan, lõpõtanu Kyushu ülikooli kirändüsosakonnan sotsioloogia ala. Leevätüüd algus oll ärijuhtmine Toshiba co, ja Leebo co. 2016.asut uma firma COTEN co, mille asi om maailma aoluulidse andmebaasi luumine 3500 aasta kotsilõ. 2018 alust COTEN Radio prodcast aoluu oppamise jaos Coten radio millega om saanu Jaapnin ja maailman mitm...) Märgüs: Visuaalmuudatus
17. piimäkuu 2023, kell 15:35 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Tagametsa Eduard (Vahtsõnõ leht: '''Tagametsa Eduard''' (juuli 20 1907 - jaanuar 04. 1996) oll Munamäe tornivaht 1956-1978. Sündümiskotus Kuuda külä, perenimi inne eestistämist Hinterwald. Ku 1944 tetti Haani 7-kl kuul, sõs Eedu sai sinne ametilõ koolitiinjäs ja ahukütjäs. Koolin tüüt ka Haki Leida. Leida ja Eedu naksiva koon elämä. Näide elotus oll pikkä aigu Munamäe all, parlatsõ Suurõ Muna kohviku takan. 1956. sai Eduardist Munamäe tornivaht. Timä passõ häste sändsele ametil...) Märgüs: Visuaalmuudatus
11. piimäkuu 2023, kell 11:40 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Tedre Jakob (Vahtsõnõ leht: '''Jakob Teder''' (Jakkap Tedder) pseud. Loidik s. 1873 2. juuni - 23.oktoobri 1949. oll koolioppaja ja ütiskunnaedendäjä. Timä sündü Vana-Roosa vallan, Hansi talun. === Koolipõlv === Sänna vallakoolin 1880--85, Rõugõ Kihelkonnakoolin 1885-1891 Pihkva Oppajide seminärist oppaja tunnistus 1814. === Amet === abioppaja Lepistü vallakoolin 1891/92, Vana-Prangli koolin 1892/93 Koolijuhataja Kasaritsa Jaani koolin 1893-1901, Rõugõ valla Jaani-peebu ko...) Märgüs: Visuaalmuudatus
30. lehekuu 2023, kell 15:21 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Bayo Akomolafe (Vahtsõnõ leht: '''Bayo Akomolafe''' (sünd. 1983 a) om filosuuf ja kultuuriedendäjä. Tä om sündünü Nigeeriä pääliinan Lagosõn, nelipühä usku yoruba perren. Timä esä Ignatius Abayomi Akomolafe oll diplomaat ja tuuperäst elli näide pere Mitmõl puul maailman. Esä kuuli är 1998. Ja tuu mõosi poisilõnii, et nakas mõtlõma maailma tõsitside asju pääle. 2006. a. lõpõt Covnanant ülikoolin cum laude psühholoogia eriala jajäi sinnä samma lektoris. 2014. kaitsõ d...) Märgüs: Visuaalmuudatus
30. mahlakuu 2023, kell 08:00 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Arotus:"Wõrumaa kirjanikke ja nende teoseid" (Vahtsõnõ leht: miskiperäst viitõq ei tüütä kõrraligult. Mille? ~~~~) Märgüs: Uus teema
30. mahlakuu 2023, kell 06:31 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge "Wõrumaa kirjanikke ja nende teoseid" (Vahtsõnõ leht: '''"Wõrumaa kirjanikke ja nende teoseid"''' om üts rida 1935. aasta sügüse Võru Teatajan ilmutõt Põhja-Eesti kiräkeelitsit tekste. Kirotuisi autor oll August Usina August. 25. oktoobrist kooni 6. detsembrini om 19 lehenumbrin antu seletüs 52 Võromaa kirutaja elu ja tekste kotsilõ. Säälkotsil jääs Usina Augusti kirotuisi rida katski - Võru Teataja ilmumine kiilti vapsõ protsessi peräst är. Taa man om proovit hoita säänest kõrda, kon varraba sü...) Märgüs: Visuaalmuudatus
21. mahlakuu 2023, kell 08:13 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Mälledu Jaan (Vahtsõnõ leht: '''Mälledu (Mäletu) Jaan''' (1. juuli 1749-22. veebruar 1827) oll koolioppaja Räpinän. Timä esä Mikk oll paprõvabrigu kubijas. Esä kuuli är 28. jaanuaril 1762. Perren oll kokku 8 last. Jaani opas lugõma esä, uma süümise man. Pääle tuu opas viil poisilõ pähä viis päätükkü katõkismusõst. Jaani opas ka Kelchini nimelise köstre opilanõ. Opmisele tegi lõpu rõugõ haigus, mille põdõmisest jäi Jaanilõ armiline nägu ja vilets nägemine, üts silm...) Märgüs: Visuaalmuudatus
2. mahlakuu 2023, kell 18:41 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Võromaa Kurtõ Ühing (Vahtsõnõ leht: '''Võromaa Kurtõ Ühing''' (VKÜ) om asutõt 21.11.2001. Inglüse keeli The Võru Association of the Deaf. Ühingu asi om kurtõ inmiisi koondamine ja avitamine elukõrraldusõ, meditsiini, läbikäümise, spordi ja muiõ temiisi man. Ühingul om kolmõ liikmõga juhatus. Kodulehekülg www.vky.ee) Märgüs: Visuaalmuudatus
1. mahlakuu 2023, kell 13:35 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Kõiva Inda (Vahtsõnõ leht: '''Kõiva Inda''' s. 1947. om kultuuriedendäjä, päämiselt muusika alal. Timä neiupõlvõ nimi om Käärmann, edimädse mehe perrä Hälvin. Timä om sündünü Saru külän. Esä oll sohver, imä kodunõ. Käve Saru 7 kl. koolin. 8.-9. klass Tartu 7. kk. Lõpõt Tartu Muusikakooli 1967. Koorijuhi tunnistus. 1972. konservatoorium. Orkestrijuhi tunnistus. Konsevatooriumi kaugõppe õppealajuhataja. Vabrikun kaadriväljaõppe insener. 3 a. TallinnaTäitevkomitee...) Märgüs: Visuaalmuudatus
4. radokuu 2023, kell 07:54 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Kroghi printsiip (Vahtsõnõ leht: '''Kroghi printsiip''' juhatas, et inämbüse keeruliidsi elutiidüse asju uurmise joos om ilman olõman myni elläi vai mitu, kinka man om toda asja kygõ lihtsamb uuri. Ta printsiip on oluline neuroetholoogiän, võrdlõvan füsioloogian, funktsionaalsõn geenitiidüsen. Printsiibi vällätuuja ja nime andja oll 1965. a biokeemik Hans Adolf Krebs ja Kroghi<ref>Krebs HA (1975). The August Krogh principle: "For many problems there is an animal on which it can be most conv...) Märgüs: Visuaalmuudatus
19. joulukuu 2022, kell 13:53 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Vana-Nursi tangipolk (Vahtsõnõ leht: '''Vana-Nursi tangipolgu''' algusõs või pitä 24. juuli 1945. Ametlik nimi oll tuul 4. Minski Tangipolk (s/o 35670). Polk käve 2. kaardiväe Tatšinskaja tangidiviisi ala (s/o43055), mille staap panti suvõl Võrolõ taara kasarmilõ. Diviis säeti suvõl kokku sõaaigsõst 2. kaardiväe tangikorpusõst (2-й гвардейский танковый Тацинский Краснознамённый ордена Суворова корпус). Diviisin oll viil 7 polku -...) Märgüs: Visuaalmuudatus
12. märtekuu 2022, kell 12:07 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Vana-Nursi luurõkuul (Vahtsõnõ leht: '''Vana-Nursi luurõ- ja diversioonikuul "Malepartus"''' asutõdi 1942. aasta juulin. Toda kõrrald Abwehri komando nr. 204. Kooli ülembäs oll leitnant Zinke, tõsõ nimega Ernst Anderson. "Malepartus" koolin opja olli valitu Kingissepa, Tallinna ja Valga vangilaagridõlõ pantudõ siäst. inämbüste olli nimä vinnläse. Kõrraga opjit oll ligi 100, tuu oll jaotõt kolmõ rühmä ja edesi grupõs. Kursusõ pikkus oll 1-2 kuud. Kygõ tähtsämb oppus oll lõhkõainid...) Märgüs: Visuaalmuudatus
12. märtekuu 2022, kell 10:35 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Vana-Nursi suurtüküpatarei (Vahtsõnõ leht: '''Vana-Nursi suurtüküpatarei.''' Vana-Nursin,(Lompkan) oll inne sõta 2. diviisi 3. suurtüküväe grupi 3. patarei. Sääl oll neli inglise 114 mm kergehaubitsat. Maakivist huunin oll kasarmu. Ümbretsyyri inemiisil oll patarei asjuga tegemist hobõsside peräst - mynikõrd müüdi vanõmbit hobõssit rahvalõ. 1933 pei patarei rahva jaos linnuvälä pääl suurt ratsapitu. 1939. alust Vana-Nursi patarein umma syaväeteenistüst Juhan Peegel<ref>https://epl.delf...) Märgüs: Visuaalmuudatus
11. märtekuu 2022, kell 16:31 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Vana-Nursi Linnuväli (Vahtsõnõ leht: '''Vana-Nursi linnuvälli''' oll Vaba-Nursi mõisa nurmõ pääl (57.785219, 26.921137). Toda nakas Vabadussya aigu tarvitama 2. diviisi lennusalk nr1. Lennuväke naati kõrraldama inseneriväe man 1918. aasta novembrin. Edimäne lennuk saadi vastapääetungi aigu Narva kandin jaanuarin 1919. Tuu oll Prantsusmaal ehitet Farman HF-30. Vabadussõa aigu teivä Eesti lennusalgaq 24 lindamist pommitamise ja luuramise jaos. Vana-Nursi lennuvälä päält alas 16 sääne...) Märgüs: Visuaalmuudatus
5. märtekuu 2022, kell 10:30 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Lurkmorje (Vahtsõnõ leht: '''Lurkmorje''' (Луркомо́рье) om vinne kiilne mitteammõtlik interneti entsüklopeediä MediaWiki põhja pääl. Kirjätüküq omma sääl vahtsõmba ao kultuurist, inemiisit ja juhtumiisist. Kiil om shargoon internetimeemest. Nimi. Lurkomorje om synavigurdus vanast vinne synast lukomorie "meresipul", tallõ tähendüs oll merelaht vai kõvvõr mererand, Inglüse keelest tugõ taad "lur moar" (hiilmä + naljasyna "muudu, võrdlus") Lurkmorje asutiva 200...) Märgüs: Visuaalmuudatus
22. rehekuu 2022, kell 19:28 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge David Deutsch (Vahtsõnõ leht: '''David Deutsch''' sündü 18. mail 1953, Israelin, koolipõlvõst pääle eläs Inglismaal. Om füüsik ja filosuuf. Timä tüütäs Oksfordi ülikoolin, om maailman oluline kvantarvutide arõndaja. '''Seletämise teooria.''' Pääle kvantmehhaanika om timä teemas olnu Karl Popperi epistemoloogia ja Richard Dowkins memeentika arõndamine. Tan om kujundanu timä nn seletämise teooria. Tiidüse asi olõ ei tulõvigu etteennustamine a maailma seletämine. Ennustam...) Märgüs: Visuaalmuudatus
16. rehekuu 2022, kell 08:21 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Karl Pettai (Vahtsõnõ leht: Karl Pettai (Karl Aleksander pettai, Pedäjä Karla), sündü 1.nov.1929 Sännä, Hurda külä, Savimäe talu, kuuli 21.nov. 2008. viimsin. Oll oppaja ja koduloolanõ Esä Eduard (1898-1975), imä Elfriide (1909-1967) (Schmeimann). Karl oll edimäne lats. täl oll üts sõsar ja veli. Haridus. Sännä algkuul 1938-1942 Rõugõ mittetävvelik keskkuul (1942-45) Võru keskkuul (1949-1951) Tartu riiklik Ülikuul (1949-51) Eesti Põllumajandusõ Akadeemia (1951-54) Mõt...) Märgüs: Visuaalmuudatus
24. süküskuu 2022, kell 15:52 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Visseli Viktor (Vahtsõnõ leht: '''Visseli Viktor''' (Wiktor Wissel) sündü 25.11.1906 Rõugõ kihelkonnan, kuuli 30.09.1935, oll raamadupidäjä, aolehti kiräsaatja, seldsitegeläne. Esä juhan oll noorõn iän olnu Rõugõ mõisa kutsar, peräst naase võtmist pidäsi Rõugõ kihelkonnan mitmit rendikotussit, 1932 ostõti talu Haani valda Tallima küllä.Imä Leena (Juul) oll peri Rõugõ valla Pudrumäelt. Viktoril oll viis sysart ja kats velle. <ref>https://www.geni.com/people/Viktor-Vissel/600000...) Märgüs: Visuaalmuudatus
23. süküskuu 2022, kell 08:54 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Rõuge Teataja (Vahtsõnõ leht: '''Rõuge Teataja''' oll eestikeeline aoleht. Lehe pään om: Rõuge Teataja : Rõuge kihelkonna ja külakultuuri häälekandja / väljaandja ja vastutav toimetaja E. Ploom Leht ilmu 1931. aastal 5 kõrda ja 1935. aastal 1 kõrd. === Rõugõ kogudusõ keriguopõtaja ja revisjonikomisjoni tülü 1930-dil aastil. === '''Rõuge Teataja''' ja Rõuge Kiriku Teataja saiva algusõ Rõugõ kogudusõ revisjonikomisjoni tülüst opõtaja Valter Viksiga. Asi oll 1600 Kr. puuduj...) Märgüs: Visuaalmuudatus
21. süküskuu 2022, kell 17:16 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Ploomi Elmo (Vahtsõnõ leht: '''Ploomi Elmo''' (pseud, Elmo Ellor, ristit Elmar Ploom (20./7. VI 1907 - 1. VIII 1986), näütekirjänik, aokiränik ja koduloolanõ. Ploomi Elmo oll sündünü Sännän, Kaugu talun. Esä Hermann oll talupidäjä, imä Aliide (Oskar) oll vallalidse põlvõn olnu Korgõpalu mõisan latsihoitja, timä mant tull Elmol raamaduhuvi. Elmo paariminek oll 21.09.35., naane Mare (Lõhmus.) Naanõ Mare Lõhmus, paariminek (21.09.35.) Talu piiri pääl Sännä algkoolin nakas El...)
16. süküskuu 2022, kell 05:35 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Rõuge Kiriku Teataja (Vahtsõnõ leht: '''Rõuge Kiriku Teataja''' oll Rõugõ kogudusõ aoleht. Leht oll eesti kiilne. Lehte andsõ vällä Rõugõ kogudusõ juhatus, toimõtaja oll opõtaja Valter Viks. Lehte oll kokku 12 nummõrt: (1931 - 9, 1932 - 2, 1933 -1) . Ilmumisõ kotsilõ sais lehepään: "Ilmub Tarviduse korral". Lehte oll trükit gooti tähtiga, neljä leheküle pääl. Tellmise hind: aasta 1 kr. 1/2 aastat 50s. 1/4 aastat 25 s. Ütsik nummõr 5 senti. Või arvada, et Rõuge Koguduse T...) Märgüs: Visuaalmuudatus
24. põimukuu 2022, kell 04:16 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Moodusyna (Vahtsõnõ leht: '''Moodusyna''' om sääne syna vai ütelüs, miä lät tarvitustõ ärin, propagandan vai ametijutõn asjatundliku olõki rõhutamises. Inglise keeli ''buzzword''. Moodusynnu tarvitamist peetä ei hääs. Tollõs om põhjus säänesama, miä majandusün ammu tuntu Geshram - Kopernikusõ säädüs - must raha tõukas uppi puhta raha. Moodusynnu teemast om edimäne kirotus 1946 aastas<ref>Hallgren, F. M.; Weiss, H. (1946). "'Buzz words' at the 'B School'". American Spee...) Märgüs: Visuaalmuudatus
25. hainakuu 2022, kell 14:43 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Claude Hagege (Vahtsõnõ leht: Claude Hagège om Prantsusõ keeletiidläne. Timä sündü 1. jaan 1936. Tueesian, Kartaagon, ristitü juudi perren. Keskharidusõ sai Kartagon Carnot lütseumin, lõpõt 1953. aastal. Sys 1953-1970 opsõ prantsusmaa ülikoolõn mitmõsugutsit kiili. 1971. sai doktori kraadi Pariisi 5. ülikoolin, juhendaja André Martinet. Hagege kitsambaq alaq ommaq araabia ja aafrika keeleq, üldine keeletiidüs. Timä keelehuvvi seletädäs 6 aastadõst pääle - Kartaagon om pa...) Märgüs: Visuaalmuudatus
15. piimäkuu 2022, kell 18:23 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Raimstein-Miesenbach (Vahtsõnõ leht: '''Raimstein-Miesenbach''' om 8000 (2020 a.) inemisega liin Kaiserslauteri rajoonin, Reinland Pfaltzi liidumaal. Liina asutamine oll 7. juulil 1969. a. Raimsteini ja Miesenbachi küläsist. Liina hummogupiirist nakkas USA Ramsteini õhuväe baas. Tuu om USA kõgõ suurõmb tugipunkt välismaal. Kõgõ suurõmb evakuiirmiskotus, kõgõ suurõmb haigla välismaal. 150 tükkü tuumarelva, kõgõ suurõmb haigla välismaal.) Märgüs: Visuaalmuudatus
5. lehekuu 2022, kell 07:03 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Protopenko Denüss (Vahtsõnõ leht: Protopenko Denüss, podpokolnik. s 20. juuni 1990. Azovi polgu komandör ukraina sõan 2022. Karjala juuriga.<ref>https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000008788790.html</ref> Kiievi Ülikoolist saanu inglise keele oppaja amedi. Sõaväe aukraadiq: noorõmbleitnant 2015. leitnant vanõmbleitnant kapten 2019. major 2022. alampolkovnik 2022.) Märgüs: Visuaalmuudatus
18. radokuu 2022, kell 06:50 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Ivan Illich (Vahtsõnõ leht: '''Ivan Illich''' (4. sept 1926 – 2. dets 2002) oll filosoof, vaimulik. Timä oll sündü Viini liinan horvaadi - juudi perren, 1951 - 1976 oll katoligu kerigu teenistüsen mitmõl puul Ladina-Ameerikan. Viimäne veerandsada aastat elli Lääne Saksamaal. Illich oll inemiseperrä maailma kuulutaja, egasugutsidõ instituutõ ja riigimassinide võimsusõ vastaline. Tollõl teema raamatist kõgõ tuntum om "Deschooling Society" (1971). Eesti keeli om trükitü:...) Märgüs: Visuaalmuudatus
5. radokuu 2022, kell 07:26 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Arotus:Valpri Liina (Vahtsõnõ leht: Millegiperäst 2016. aasta Võromaa elutüüpreemia Kulka kodulehe pääl puudus https://www.kulka.ee/ --~~~~)
4. radokuu 2022, kell 08:23 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Valpri Liina (Vahtsõnõ leht: '''Valpri Liina sündü''' 27.sept 1941, om Võromaa aokiränik. Timä alust tüüd Töörahva Elun 1962. ja oll sääl 42 aastat kooni pensionini. Kultuurkapitali 2017 elutüü Võromaa preemia. Liina esä Ruttar Laanekivi<ref>Geni. Ruttar Laanekivi</ref> oll peri Kasaritsast, inne eestistämist oll väärnimi olnu Lissmann. Imä oll Anni Emilie Lindsalu, iina läts mehele 1968. aastal, miis Heino Valper. näil om tütär ja poig. Liina Valper 75 RANNAR SUSI <n...) Märgüs: Visuaalmuudatus
12. vahtsõaastakuu 2022, kell 07:27 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Vai kiri (Vahtsõnõ leht: '''Vai kiri''' om vai keele kirjäpandmise süsteem. Vai (ꕙꔤ) kiräviis om tävveste ummamuudu, ilma ladina tähestigu mõota. Üles märgitäs silbiq, märke om ligi 200. Vai kiri om tiidläisil kasulik uuri, selle et kõik aolugu ja märke muutmine om häste teedä. Tallõ vällämärkmise aos peetös 1833. aastat. Vällämärkjä oll Momolu Duwalu Bukele (30 September 1788 – 1 October 1888) , kiä nakas säänest kirjä tarvitama uma säitsme sõbraga. Kirävii...) Märgüs: Visuaalmuudatus
17. joulukuu 2021, kell 11:27 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Pajumõtsa Valtõr (Vahtsõnõ leht: '''Pajumetsa Valter''' s. 4. aug. 1930 om vabahusvõitlõja, oll kavva kudamisvabriku ARENG Rõugõ tsehhi juhataja, noorõn põlvõn oll suusasportlanõ. Valtõr om sündünü Nogo külän, parla eläs Rõugõn. Keskkooli aigu oll Salajadsõ Kupõrjanovlaisi Liidu liigõ 1946 NSVL maanuuri suusa tiatõvõistlusõ võitjidõ meeskunnan. 1947 NSVL koolinuuri suusatamisõ 3. kotus Arhangelskin 1949 nakas opma mõtsandust Tartu ülikoolin. Areteeriti 1949 10.dets.<re...) Märgüs: Visuaalmuudatus
17. märtekuu 2021, kell 19:07 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Sintenisi Franz (Vahtsõnõ leht: '''Leopold Friedrich Franz Sintenis''' ((ukj/vkj): 27.08.1835 / 15.08.1835 Alten(Dessau) - (ukj/vkj): 15.02.1911 / 02.02.1911 Ventspils (Kuramaa)) oll filoloog ja putukauurja, Krümmneri kooli oppaja ja viimäne juhataja. Timä esä oll pastor, pärinesi hugenottõ siäst. Nimi om arvada olnu kunagi prantsusõ muudu Saint Denis. Franz käve koolin Dessaun ja Zerbstin, opsõ Bonni ja Berliini ülikoolin klassikalist filoloogiat ja germanis...) Märgüs: Visuaalmuudatus
3. märtekuu 2021, kell 08:45 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Märt Mohn (Vahtsõnõ leht: '''Märt Mohn''' (9. jaanuar 1811 – 6. november 1872) oll tiinri Võrol Krümmeri koolin, laulu " Kui ma alles noor veel olin" autor Kreutzwaldi kaastüüline. Märt Mohn (kerigukirän ka Mond) sündü Laiusõ kihlakunnan, Palupere külän Laulumärdil. Timä esä oll Erigo Jüri ja ema Mari Mohn. Võron Krümmeri sutusõn oll timä koolitiinjä 1831–45, peräst Võrol juusõlõikaja. Kreutzwald on omakäeliselt koostanud 12 laulu sisaldava vihiku, pealkirjaks "Est...)
17. rehekuu 2021, kell 15:36 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Hörschelmann (Vahtsõnõ leht: '''Hörschelmann Hermann Jakob Eduard''' (8. dets 1804 - 12, sept. 1865) oll oppaja ja juhataja Võrun Krümmeri koolin. Kultuurikõrraldaja. Timä esä oll pastor ja pere elli Viru-Jaagupi kerikumõisa (saksa k. St. Jakobi). Opsõ kotun, Toomkoolin, Tartu Ülikoolin 1824-26 filosoofiat, 1826-29 koduoppaja Lillenbachi mõisan 1829-35 oppaja Krümmeri koolin Ehmja, Riisikülä, Võru. 1835-41 Vinni aadlipreilide kooli juhataja abirektor Moskva Michaeli kerigukool...) Märgüs: Visuaalmuudatus
10. rehekuu 2021, kell 09:10 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Arotus:Krümmneri Heinrichi eräkuul (Vahtsõnõ leht: Kiä mõist parandada. Päälkiri om võlssi "'''Krümmer'''" om õigõ. Taha om lännü üts n lisnas--~~~~)
26. süküskuu 2021, kell 11:14 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Krümmneri Heinrichi eräkuul (Vahtsõnõ leht: '''Krümmeri Heinrichi eräkuu'''l oll saksakiilne poiskõisi gümnaasiumi tasõmõ kuul pansioniga. Taad kuuli tunti 19. aastasaa keskel Saksa-, Liivi- Eesti- ja Vinnemaal. Võro liinan oll taa kuul 1832-1866. Kuuli kutsuti juhataja nime perrä. '''Krümmeri kooli etapiq, koolijuhatajaq''' 1828 Heinrich Krümmeri kooli alustus Läänemaal. 1832-1849 Võrun, Heinrich Krümmer koolijuhataja. 1849-1862 Võrun, Hermann Hörchelmann koolijuhataja 1862-1866 Võrun, Fran...) Märgüs: Visuaalmuudatus
10. süküskuu 2021, kell 17:07 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Krümmeri Caspar Heinrich (Vahtsõnõ leht: '''Krümmeri Caspar Heinrich''' oll koolijuhataja ja koolijuht Võrol. (4.04.1796 Vestfaal-10.12.1873 Võro)<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20140517.2.9.3</ref>. Haridusõ sai Ebensdorfi vennastekogudusõ seminärin. 1825. aastast koduopõtaja prof Moritz v.Engelhardti, Tartu Ülikooli mineroloogia professori perren. 1828. aastal asut gümnaasiumioppusõga eräkoolin ja pansion Ehmja mõisan Läänemaal. Sääl palli 1830. a. koolimaja är ja...) Märgüs: Visuaalmuudatus
4. süküskuu 2021, kell 15:06 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge "Kellel julgust ei olõ, tuu Võrolõ ei jõvva!" (Vahtsõnõ leht: '''"Kellel julgust ei olõ, tuu Võrolõ ei jõvva!"''' - om olnu 19. aastasaal üts sakslaisi ütlemine (Wer nicht wagt, kommt nicht nach Werro.) Guido von Gehrwald kirotas, et taa ütlemine om tulnu keerulidsest sõitmisest Wõrolõ, miä inne raudtii ehitämist (1899) oll.<ref>https://dspace.ut.ee/handle/10062/50193</ref> Kipõn tõistmuudu om Wiedemanni sõnaraamatun: kes ei julge, ei saa Võru linna näha - wer nicht wagt, der bekommt nicht die Stadt Werro zu sehen....) Märgüs: Visuaalmuudatus
27. põimukuu 2021, kell 09:44 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Johann Friedrich Brinkmann (Vahtsõnõ leht: '''Johann Friedrich Brinkmann''' oll Hannoverist peri, Võro liina edimäne koolioppaja.<ref>Raimo Pullat. Võru linna ajalugu. 1984.</ref> <ref>Heino Melesk Võru linna tekkimine ja areng. Elu : Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 7. mai 1932.</ref> (Pullat kirutas ta nime aadli muudu - von -, nii või ollaq essütüs. Oll nimekaimõ, näütüses Partsi mõisa rentnik, ka ilma von-ita) 1792. aastal tetti Võrol saksa almba rahva poiskõisi jaos nn normaalkuul (sk....) Märgüs: Visuaalmuudatus
25. põimukuu 2021, kell 08:54 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Vitold Bukovsky (Vahtsõnõ leht: '''Vitold Budkovsky''' (8.06.1886 Peterburg - 25.08.1939 Võru)oll Võro koolõn matemaatigaoppaja.<ref>Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 28 august 1939.</ref> Budkovsky oll veneläne, aastil 1902.-06. elli Siberin, üliopilanõ Peterburgin 1906-1912. 1915 tull Võrolõ üten evakueeritü Polangeni (Palanga) Gümnaasiumiga. Esperanto aktivist. Oll kaitsõliidun aastast 1924. 1935. aastal Tartu Vene Gümnaasiumi oppaja. Kuuli süämehaigustõ, matõt...) Märgüs: Visuaalmuudatus
24. hainakuu 2021, kell 03:49 Talguarbuja arotus kirotusõq alustas lehekülge Ants Sild (Vahtsõnõ leht: '''Ants Sild''' om aokirjänik, seltsielu kõrraldaja. Timä suguvõsa om peri Mõnistõst. Esä kasvi vaesõlt<ref>https://www.eesti.ca/vorumaa-lehekulgi-malestusi-isast/article49414</ref>, visadusõ läbi jõud 40-aatadsõlt uma maja ehitämiseni, sai valga kutsõkoolist mööblitisleri haridusõ. 1930. aastil läts esä Tallinna Lutõri vabrikulõ tööle. Tallinnan sündü Ants. Peräst Tallinna pommitamist 1944 tulti Mõnistõlõ tagasi. Ants om lõpõtanu Mõnistõ 7...) Märgüs: Visuaalmuudatus
5. radokuu 2013, kell 07:20 Pruukjanimi Talguarbuja arotus kirotusõq luudi automaatsõhe