Eitäjä kõnõ (keeleoppus)

Eitäjä kõnõ vai negatiiv om ütś katõst kõnnõliigist. Eitäjä kõnõ näütäs, et tuud, minkast kõnõldas, ei sünnüq vai tuud ei olõq.

Võro kiil

toimõndaq

Võro keele eitüs om eesti umast mitmõkesitsemb, olõvigu ja minevigu jaos ommaq esiq sõnaq, mõlõmbal ommaq viil edeeitüs ja mitund muudu tagaeitüs, ni tagaeitüst mitund muudu. Katś eri sõnna eitüse jaos olõvigun (ei) ja minevigun (es) om võro keele eitäjä kõnnõ kõgõ tähtsämb erijuun. Naidsammo sõnno pruugitas ka mulgi, tarto ja seto keelen, aq tagaeitüs (olõ-õs) om võimalik õnnõ võro ja seto keelen.[1]

Tegosõna võtma eitäjän kõnnõn (Jüvä Sullõvi tapõl')[2]
Kõnnõviis aig / käänüs Tekev tegomuud Tettäv tegomuud
edeeitüs tagaeitüs edeeitüs tagaeitüs
Kimmäs ollõvaig ei võtaq võta-aiq ei `võetaq võeta-aiq
lihtminnevaig es võtaq võta-as es `võetaq `võeta-as
täüsminnevaig ei olõq `võtnuq olõ-õi `võtnuq ei olõq võet olõ-õi võet
inneminnevaig es olõq `võtnuq olõ-õs `võtnuq es olõq võet olõ-õs võet
Käskjä ütsüse tõnõ käänüs ärq `võtkuq `võtku-uiq
mitmusõ edimäne käänüs ärkeq `võtkõq `võtkõ-õiq
mitmusõ tõnõ käänüs `ärkeq `võtkõq `võtkõ-õiq
Kaudõnõ käskjä ollõvaig `ärkuq `võtkuq `võtku-uiq `ärkuq `võetaguq `olku-i võet
minnevaig `ärkuq `olkuq `võtnuq `võtasi-is

`võtnu-us

`ärkuq `olkuq võet `võetasi-is

`võetanu-us

Tinkõlõja ollõvaig es võtasiq

es `võtnuq

võtasi-is

`võtnu-us

es `võetasiq

es `võetanuq

`võetasi-is

`võetanu-us

minnevaig es olõsiq `võtnuq olõsi-is `võtnuq es olõsi võet olõsi-is võet
Kaudõnõ ollõvaig ei `võttõv (võttõv ei) ei `võetav (`võetav ei)
minnevaig ei ollõv `võtnuq (ollõv ei `võtnuq) ei ollõv võet (ollõv ei võet)

Kaeq viil

toimõndaq

Lausõeitüs

  1. Lindström, Liina 1997: Eitus Võru murde suulises kõnes. – Õdagumeresoomõ lõunapiiŕ. Karl Pajusalu ja Jüvä Sullõv (toim). Võro Instituudi Tõimõtiseq 1. Võro, 143–154.
  2. Iva, Sulev 2007. "Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem" Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 20, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 81.