Kaika suvõülikuul

Kaika suvõülikuul om võrokõisi ja näide sõpro egasuvinõ kokkosaaminõ, kon aias võro asja ja miä ega aastak om Võromaa esiq paigan (üte kõrra om sõski olnuq kah Setomaal ja Lätin). Suvõülikuulõ kõrraldõdas Võro Seldsi VKKF iistvidämisel. Uma nime om suvõülikuul saanuq Kaika külä perrä, kon 1989. aastagal edimäst kõrda kokko saadi.

2019. aastagast om suvõülikoolist saanuq ütepääväne suvõülikooli matkapäiv, kon peetäs loengit ja mindäs jalaga matkama.

Suvõülikoolõn peetäs loengit, tudvustõdas tuu paiga ümbrüst, kon oldas, om võrokeeline kultuuriprogramm ja latsikoolitus.

Pall'oq inemiseq ommaq aastagidõ kestel tutvustanuq lõunaeesti kiilt, kultuuriluku, kirändüst, rahvaluulõt, luudust jms. Mitmõl kõrral ommaq suvõülikoolin kõnõlõman käünüq tuu paigagaq lähkümbält köüdedüq inemiseq, nt. Kaalepi Ain Kaikal, Vahingu Vaino Mehikuurman, Kaplinski Jaan Pikänkannun. Paaril aastagal ommaq suvõülikooli sisen olnuq erälde keeleseminääriq, kost ommaq ossa võtnuq Hindi Mati, Künnapi Ago, Viitso Tiit-Rein, Wiigi Kalevi jt. keeletiidläseq. Kaika suvõülikoolin Kuudsil tetti Helbi Tuuma iistvõtmisõl tüürühm, miä arot', kuimuudu saanuq võro kiilt täpsähe kirjä pandma naadaq (tetti nn. Kuudsi kiräviis).

Päämädselt uuritas tuud kanti, kon suvõülikuuli peedäs. Suvõülikooli sisen om tettü matko ja ekskurs'uunõ nt. Ilomõtsa meteoriidikraatridõ mano, Peipsi järve pääle, om käütü Loosi kääpit, Virunuka ja Siksälä kalmõtõkotussit kaeman, Meenikunnu suun, Eesti perämädse mõtsavele Sabbe Augusti hukkasaamispaigan. Om käüt ka Võromaalt peri vaimoinemiisi sünnü- ja elokotust kaeman, nt. Jaigi Juhani koto Luhamõtsan ja Lattiku Jaani sünnümaia Lüllemäe kandin Mägisten. Adsoni Arturilõ panti mälehtüstahvli Sännä koolimaja saina pääle.

Võrokeelidse näütemängogaq tetti algust 1993. aastagal Sulbin, ku lavakunstikateedri tudõngiq mängeq Normeti Ingo juhatusõl Kalda Aino "Pühäjõõ kättemassu". Ildampa om suvõülikoolõn (edimäst kõrda) ette kannõt mitmiid üle Eestigiq kuulsas saanuid tükke: Kõivo Madissõ "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1994, lavastaja Normeti Ingo), Kangro Bernardi "Susi" (1995, lavastaja Mäeotsa Ain), Kauksi Ülle ja Kivisildniku Sveni "Tandsja pühälik" (1996, Mäeotsa Ain) ja Kõivo Madissõ "Elli" (1998, Mäeotsa Ain). Pääle naidõ ommaq suvõülikoolõn mängnüq viil Võro Harrastustiatri, Rõugõ rahvatiatri, Tal'na Võro Selts', Kuldri koolitiatri ja tõsõq harrastusnäütlejäq.

Uma kimmäs kotus om suvõülikoolõn olnuq ka rahvalaulul ja vahtsõmbal võrokeelitside sõnnogaq muusikal. Lüllemäel saiq suvõülikooli rahvas ja külärahvas andsambli Ummamuudu pilli perrä tandsiq. Pikäkannun tull' edimäst kõrda rahva ette lauluselts Lõkõriq (Merca, Kauksi Ülle, Ilvesse Aapo, Kalla Urmas jt.). Pulga Jaani lauluq nakkasõq parhillaq joba üle Eesti tunnõtus saama. Kunstniguq ei olõq kah suvõülikoolist kõrvalõ jäänüq: Kuksi Viive, Navitroll'a, Mürgü Toomas jt. ommaq mitmõl puul ummi töid näüdänüq. Tradits'oonis om saanuq latsikoolitus, kon suvõülikuuli tulnuilõ latsilõ opatas võro kiilt, rahvalaulõ-mängõ-tandsõ nink joonistõdas ja tetäs muud huvitavat.

Suvõülikoolõn om murt arvaminõ, niguq võro keelen ei saaq abstraktsist as'ost kõnõldaq. Eri loengin om kõnõld nii keele- ku luudustiidüsest nikani ku filosoofianiq vällä.

Suvõülikoolõst ommaq vällä kasunu1 Võro Instituudi luumisõ mõtõq ja Uma Pido kõrraldamisõ plaan.

Seeniq peetüq suvõülikooliq

1. 1989 Kaika (Karula khk)
2. 1990 Loosi (Vahtsõliina khk)
3. 1991 Obinitsa (Mokornulk, Setomaa)
4. 1992 Kuudsi (Harglõ khk)
5. 1993 Sulbi (Urvastõ khk)
6. 1994 Põlva (Põlva khk)
7. 1995 Lüllemäe (Karula khk, 191 osavõtjat)
8. 1996 Viitinä (Rõugõ khk)
9. 1997 Vilustõ (Räpinä khk, 154 osavõtjat)
10. 1998 Põlgastõn (Kanepi khk)
11. 1999 Lepistü, Kaika (Rõugõ khk)
12. 2000 Mehikuurma (Räpinä khk, 154 osavõtjat)
13. 2001 Pikäkannu (Rõugõ khk, 160 osavõtjat)
14. 2002 Miss'o (Vahtsõliina khk, 213 osavõtjat)
15. 2003 Urvastõ (Urvastõ khk, 176 osavõtjat)
16. 2004 Vahtsõ-Roosa (Harglõ khk, 150 osavõtjat)
17. 2005 Vana-Koiola (Põlva khk, 293 osavõtjat)
18. 2006 Valgjärve (Kanepi khk, 312 osavõtjat)
19. 2007 Ruusa (Räpinä khk, 228 osavõtjat)
20. 2008 Kaika (Karula khk, 263 osavõtjat)
21. 2009 Orava (Vahtsõliina khk, 163 osavõtjat)
22. 2010 Haani (Rõugõ khk, 134 osavõtjat)
23. 2011 Kanepi (Kanepi khk, 160 osavõtjat)
24. 2012 Harglõ (Harglõ khk, 452 osavõtjat)
25. 2013 Mooste (Põlva khk)
26. 2014 Osula (Urvastõ khk)
27. 2015 Räpinä (Räpinä khk)
28. 2016 Tsiistre (Vahtsõliina khk)
29. 2017 Korneti (Läti)
30. 2018 Kaika (Karula khk)
31. 2019 Meerapalo (Räpinä khk)
32. 2020 Mõnistõ (Harglõ khk)
33. 2021 Võro liin ja Kiräpää (Rõugõ khk)
34. 2022 Rõugõ (Rõugõ khk)

Osavõtjidõ arvoq ommaq tan kirjäpandmislehti perrä. Tuu viil ei tähendäq, et kirjäpandnuq ommaq kolm päivä suvõülikoolin olnuq. Saman või ollaq suvõülikoolin käüjit, kiä olõ-iq hinnäst kirjä pandnuq.

Kirändüs

Kaika suvõülikooli kotsilõ ja kõnõlõsõq sääntseq raamaduq:

• Kaika suvõülikuul Kaikal. (1990). Tarto: Eesti Kostabi-$elts.
• Kaika suvõülikuul Lüllemäel. (1996). Võro: Võro Instituut.
• Kaika suvõülikuulõ kogomik I-VIII. (1997). Võru: Võro Instituut.
• Reimanni Nele, Tenderi Tõnu (toim.). Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro: Võro Instituudi toimetused 3, 1998.
• Kaika suvõülikuulõ kogomik IX-XI. (2003) Võro: Võro Selts' VKKF.

Välislink

• Kaika suvõülikoolõst Võro instituudi kodolehe pääl