Soomõ-ugri keeleq

(Ümbre saadõt artiklist Soomõ-ugri kiilkund)

Soomõ-ugri keeleq ommaq uurali kiilkunna suurõmb haro (vähämb haro om samojeedi keeleq). Soomõ-ugri keeleq jagonõsõq ummakõrda soomõ haros, mink kiili (soomõ, eesti, võro jt) kõnõldas Euruupa põh'aosan ni ugri haros, mink kiili kõnõldas Doonau veeren (ungari) ja Aasia Õdagu-Tsiberi jaon (handi ja mansi kiil). Soomõ-ugri keeleq olõ-õi sugulasõq indo-õuruupa kiiliga, mink hulka kuulusõq inämbüs Euruupa keelist.

Keeletiidläseq arvasõq, et kõk soomõ-ugri keeleq ommaq tulnuq ütest soomõ-ugri algkeelest. Tuu algkiil, midä kõnõldi aastatuhandit tagasi, jagosi mitu kõrda vähämbäs ja nii saiq kõk soomõ-ugri keeleq.

Pääle soomõ-ugri kiili ommaq uurali keeleq viil ka samojeedi keeleq. Mõnõq keeletiidläseq pruukvaq sõnno soomõ-ugri keeleq ja uurali keeleq sama tähendüse perrä.

Soomõ-ugri kiili soomõ harro või viil edesi jakaq saami, õdagumeresoomõ, mordva, mari ja permi rühmäs ni ugri harro obiugri ja ungari rühmäs. Handi ja mansi keele päämurdõq ommaq kah sisulidsõlt umaette keeleq.

Soomõ-ugri kiili nimekiri haroldõ ja rühmilde

toimõndaq
soomõ haro
õdagumeresoomõ keeleq
eesti kiil
võro ja seto kiil
soomõ kiil
meä kiil
kveeni kiil
ingerikar'ala kiil
kar'ala kiil
periskar'ala kiil
aunusõkar'ala kiil
lüüdi kiil
liivi kiil
vepsä kiil
vad'a kiil
saami keeleq
õdagusaami kiil
lõunõsaami kiil
uumajasaami kiil
luulajasaami kiil
piitimesaami kiil
põh'asaami kiil
hummogusaami kiil
inarisaami kiil
akkalasaami kiil
kildinisaami kiil
koltasaami kiil
tur'asaami kiil
mordva keeleq
ersä kiil
moksa kiil
mari keeleq
niidümari kiil
mäemari kiil
permi keeleq
komi (süräkomi) kiil
permikomi kiil
udmurdi kiil
bessermani kiil
ugri haro
ungari rühm
ungari kiil
obiugri rühm
handi kiil
mansi kiil

Soomõ-ugri kiili tunnusjuuni

toimõndaq

Hulgalõ vai esiki inämbüsele soomõ-ugri keelile ummaq tunnusliguq sääntseq keelejoonõq nigu hulga käänüssit (külgekliipjäq vai aglutiniirjäq keeleq), vabahelükokkokõla ja sõna päärasõhus edimädse silbi pääl.

Kaeq viil

toimõndaq

Maailma keeleq