Kveeni kiil (kainun kieli, kveenin kieli)
Kõnõldas Norran
Kõnõlõjit 2000 - 8000
Ammõtlinõ kiil Norra ammõtlinõ veidembüskiil
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 fkv

Kveeni kiil vai kainu kiil om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõlõsõq põhilidsõlt Põh'a-Norran eläväq kveeniq ehk kainulasõq. Innembide peeti kveeni kiilt soomõ keele murdõs, veidembüskeele staatusõ sai tä aastatgal 2005.

Kveeni kiilt kõnõldas Põh'a-Norran, Ijämere veeren.

Kveeni kiil om lähkühe köüdet kolmõ soomõ-ugri keelega, midä kõnõldas Põh'a-Skandinaavian: meä kiil, kar'ala kiil ja soomõ kiil. Naidõ kiili kõnõlõjaq saavaq tõõnõtõõsõst inämbüisi ilma vaivalda arvo.

Kveeni kiil om saanuq mitmit lainsõnno norra keelest, näütüses pruugitas sõnna tyskäläinen (s'akslanõ) soomõ sõna saksalainen asõmal. Kveeni keelen pruugitas ka vanno soomõ sõnno, midä Soomõn inamb pruugita-ai.

2005. aastagal arvati ollõv Norran 2000–8000 kveeni keele kõnõlõjat.

1860-ndist aastist om pruumnuq Norra valitsus kveene ärq assimiliiriq. Keeleti ärq kveeni keele tarvitaminõ koolõn ja valitsusasotuisin, kveenikeelitside kotusõnimmi asõmalõ panti norrakeelidseq. 1970-ndist om kveenel ja saamlaisil ammõtligult lubat pruukiq umma kiilt. Kveeni kultuuri ja keele vasta om huvi nõsõman. Kõrraldõdas kveeni keele kursusisi, kiilt opatas ülikoolin ja kveeni keele ja kultuuri alalõhoitmisõs ni edendämises om luud Kveeni instituut.

Keelenäüdüs ja võrrõlus sugukiiliga toimõndaq

Kveeni kiil Soomõ kiil Võro kiil
Kvääninkieli oon se kieli mitä kväänit Kveenin kieli on se kieli, jota kveenit Kveeni kiil om tuu kiil, midä kveeniq
oon puhuhneet ja vielä tääpänäki puhhuuvat, ovat puhuneet ja vielä tänä päivänäkin puhuvat, ommaq kõnõlnuq ja viil täämbädselgi pääväl kõnõlõsõq
ja mikä oon säilyny ruottalaistumisen ja joka on säilynyt ruotsalaistumisen ja miä om alalõ hoitunuq läbi roodsistumisõ
ja norjalaistumisen läpi minuriteettikielenä. ja norjalaistumisen läpi vähemmistökielenä. ja norrastumisõ ku veidembüskiil.
Minun mielestä Torniolakson «meiän kieliki» Minun mielestäni Torniolaakson "meidän kielikin" Muq meelest om Tornio jõõ oro meä kiil kah
oon vanhaa kvääninkieli tahi vanhaala on vanhaa kveenin kieltä tai vanhalla vana kveeni kiil vai vannamuudu
meiđän kielelä kaihnuunkieli. meidän kielellämme kainun kieltä. miiq keelen kainu kiil.

Läteq: Terje Aronsen. "Miksi kvääninkieli kirjakielenä". Ruijan Kaiku 1/2004.

Välislingiq toimõndaq

  Kveenikeeline proomi-Vikipeediä


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi