Kveeni kiil
| Kveeni kiil (kainun kieli, kveenin kieli) | |
| Kõnõldas | Norran |
| Kõnõlõjit | 2000 - 8000 |
| Ammõtlinõ kiil | Norra ammõtlinõ veidembüskiil |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | uurali |
| Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | fiu |
| ISO 639-3 | fkv |
Kveeni kiil vai kainu kiil om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõlõsõq põhilidsõlt Põh'a-Norran eläväq kveeniq ehk kainulasõq. Innembide peeti kveeni kiilt soomõ keele murdõs, veidembüskeele staatusõ sai tä aastatgal 2005.
Kveeni kiil om lähkühe köüdet kolmõ soomõ-ugri keelega, midä kõnõldas Põh'a-Skandinaavian: meä kiil, kar'ala kiil ja soomõ kiil. Naidõ kiili kõnõlõjaq saavaq tõõnõtõõsõst inämbüisi ilma vaivalda arvo.
Kveeni kiil om saanuq mitmit lainsõnno norra keelest, näütüses pruugitas sõnna tyskäläinen (s'akslanõ) soomõ sõna saksalainen asõmal. Kveeni keelen pruugitas ka vanno soomõ sõnno, midä Soomõn inamb pruugita-ai.
2005. aastagal arvati ollõv Norran 2000–8000 kveeni keele kõnõlõjat.
1860-ndist aastist om pruumnuq Norra valitsus kveene ärq assimiliiriq. Keeleti ärq kveeni keele tarvitaminõ koolõn ja valitsusasotuisin, kveenikeelitside kotusõnimmi asõmalõ panti norrakeelidseq. 1970-ndist om kveenel ja saamlaisil ammõtligult lubat pruukiq umma kiilt. Kveeni kultuuri ja keele vasta om huvi nõsõman. Kõrraldõdas kveeni keele kursusisi, kiilt opatas ülikoolin ja kveeni keele ja kultuuri alalõhoitmisõs ni edendämises om luud Kveeni instituut.
Keelenäüdüs ja võrrõlus sugukiiliga
toimõndaq| Kveeni kiil | Soomõ kiil | Võro kiil | ||
|---|---|---|---|---|
| Kvääninkieli oon se kieli mitä kväänit | Kveenin kieli on se kieli, jota kveenit | Kveeni kiil om tuu kiil, midä kveeniq | ||
| oon puhuhneet ja vielä tääpänäki puhhuuvat, | ovat puhuneet ja vielä tänä päivänäkin puhuvat, | ommaq kõnõlnuq ja viil täämbädselgi pääväl kõnõlõsõq | ||
| ja mikä oon säilyny ruottalaistumisen | ja joka on säilynyt ruotsalaistumisen | ja miä om alalõ hoitunuq läbi roodsistumisõ | ||
| ja norjalaistumisen läpi minuriteettikielenä. | ja norjalaistumisen läpi vähemmistökielenä. | ja norrastumisõ ku veidembüskiil. | ||
| Minun mielestä Torniolakson «meiän kieliki» | Minun mielestäni Torniolaakson "meidän kielikin" | Muq meelest om Tornio jõõ oro meä kiil kah | ||
| oon vanhaa kvääninkieli tahi vanhaala | on vanhaa kveenin kieltä tai vanhalla | vana kveeni kiil vai vannamuudu | ||
| meiđän kielelä kaihnuunkieli. | meidän kielellämme kainun kieltä. | miiq keelen kainu kiil. |
Läteq: Terje Aronsen. "Miksi kvääninkieli kirjakielenä". Ruijan Kaiku 1/2004.
Välislingiq
toimõndaq
Kveenikeeline proomi-Vikipeediä
| Uurali keeleq |
|---|
|
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi |
|
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami |
|
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi |