Ersä kiil

Ersä kiil (эрзянь кель)
Kõnõldas	Mordvamaal, Tšuvašimaal, Tatarimaal, Baškiirimaal, Nizni Novgorodi, Uljanovski, Pensä, Samara, Orenburgi, Saratovi oblastin
Kõnõlõjit	517 575 (Vinnemaal 440 tuh.)
Ammõtlinõ kiil	Mordvamaal
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri volgasoomõ mordva
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	myv
ISO 639-3	myv

Ersä kiil om soomõ-ugri kiilkunna volgasoomõ rühmä kiil, midä kõnõlõs 517 575 inemist inämbält jaolt Mordvamaal, a ka Tšuvašimaal, Tatarimaal, Baškiirimaal jm Vinnemaal, veidemb tõisin riigen.

Ersä kiilt om varahamba nimmatu kaq ersämordva keeles, selle et ersä kiilt ni timä kõgõ lähkümbät sugulaskiilt mokša kiilt om arvatu kokko ütes mordva keelest. A noq arvatas inämbäste ersä ni mokša kiil eräle keelis.

Päält saami keeli ommaq ersä ni mokša kiil' õdagumeresoomõ keelile kõgõ lähkümbäq sugulaskeeleq. Taa tähendäs, et ersä kiil om küländ pall'o ka võro keele muudu ja om võro keele mõistjalõ lihtsa oppiq.

Tähistü

Ersä kiilt kirotadas vinne tähtiga. Ersä tähistün olõq-õiq üttegi säänest tähte, midä vinne kiil ei pruugiq.

А а

Б б

В в

Г г

Д д

Е е

Ё ё

Ж ж

З з

И и

Й й

К к

Л л

М м

Н н

О о

П п

Р р

С с

Т т

У у

Ф ф

Х х

Ц ц

Ч ч

Ш ш

Щ щ

Ъ ъ

Ы ы

Ь ь

Э э

Ю ю

Я я

Välislink

Sada sõnna ersä keelen (ümbre pant vinne ja inglüse kiilde)

Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami
Mordva: ersä, moksa
Mari: niidümari, mäemari
Permi: permikomi, komi, urdmurdi
Ugri: handi, mansi, ungari
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi