Vepsä kiil (vepsän kel')
Kõnõldas Kar'alan, Leningradi ja Vologda oblastin
Kõnõlõjit 3600 jaos om imäkiil
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 vep

Vepsä kiil om soome-ugri kiilkunna õdagumeresoomõ hummogurühmä kiil, midä kõnõlõs vähämb ku 5000 inemist Vinnemaal Kar'ala Vabariigi õdagujaon, ja Leningradi oblasti hummogujaon ni Vologda oblasti õdaguosan. Vepsä kiil om vepsläisi imäkiil. Vepsä keelen om vällä ant kokko veidüq üle 70 raamadu; seo ilma aigu andas vällä aolehte "Kodima". Vepsä kiil olõ-i ütengi riigin ammõtlinõ kiil.

Katõkeeline (vinne-vepsä) tiisilt

Murdõq toimõndaq

Vepsä keele seen om kolm päämurrõt: põh'a- vai äänisvepsä, keskvepsä ja lõunavepsä. Murdidõ lahkominegiq ommaq väikuq. Tõõnõkord peetäs ka lüüdi kiilt vepsä keele murdõs.

Kiräkiil toimõndaq

 
Vepsä aabits 1930. aastilt

Kõgõ vanõmbaq vepsä keele kiräliguq lätteq ommaq peri 19. aastagasaa algusõst. Ladinatähistüline kiräkiil, mink alossõs sai keskmurrõq, luudi 1932. aastagal, a taa häädü ärq. 1937. aastagal proomiti vepsä keele kirotamist vinne tähtiga, a ka taa levi-is. Vahtsõst nakati vepsä kiräkiilt elostama 1990. aastaga paiku.

Tähistü toimõndaq

1932. aastaga tähistü.

A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’

Seoilmaaolisõn vepsä tähistün om 28 tähte ja üts lisämärk.

a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '

Pehmehüsmärgiga (') märgitäs peethelü pehmehüst: sel'g (sälg). Rasõhus om sõna edimädse silbi pääl. Vabahelükokkukõla om jaoldõ kaonu: lükäita (tuugadaq), händikaz (susi), a hämär (hämmär), külä (külä). Vepsä kiil om ainugõnõ õdagumeresoomõ kiil, kon olõ-õi sukugi astmõvaeldust. Niisamaldõ märgitä-i vabahelle pikkuisi: mez' (miis), mezi (mesi).

Välislingiq toimõndaq


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi