Meä kiil

Meä kiil (meänkieli)
Kõnõldas	Roodsin
Kõnõlõjit	40 000 - 70 000
Ammõtlinõ kiil	Roodsi ammõtlinõ veidembüskiil
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	fiu
ISO 639-3	fit

Meä kiil vai tornio-oro soomõ kiil (meä keelen meänkieli, roodsi keelen tornedalsfinska) om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõldas Roodsin, põhilidsõlt Tornio jõõst õdagu puul. Keeletiidüsligult peetäs meä kiilt inämbüisi soomõ keele peräpõh'ala murdidõ hulka kuuluvas, a Roodsin om meä keelel ammõtligu veidembüskeele staatus. Meä kiilt kõnõlõs 40 000-70 000 inemist.

Esiqeräliidsi keelejuuni

Meä keelen pruugitas peräsilben pall'o h-hellü (nt yhtheen, kielheen, tulthiin 'ütte, kiilde, tuldi'), olõ-i ütenkäänüst ja viisikäänüst (instruktiiv), om pall'o roodsi lainõ, nt blandathaan sprookit 'keeleq siätäseq ärq'.

Meä keele sõnno

ilimanaikunen = ilma as'anda
kahveli = kahvli
kläppi = lats
knapsu = naasõlik miis

Välislingiq

Birger Winsa: Meän kieli ja torniolaaksolaisitten kakskielisyys, Virittäjä 1993
Meänkieli ennen ja nyt
Meä keele kursus

Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami
Mordva: ersä, moksa
Mari: niidümari, mäemari
Permi: permikomi, komi, urdmurdi
Ugri: handi, mansi, ungari
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi