Komimaa (ammõtlinõ nimi Komi Vabariik) om Vinnemaa 1. järgo valitsõmisütsüs (vabariik) põh'aõdagu liidopiirkunnan. Seo om Vinnemaa Euruupa-jao põh'ahummogunukan. Valitsõmisütsüs luudi 22. põimukuul 1921 Komi hindävolidsõ piirkunna nime all. Aastagal 1936 sai tuust Komi ANSV. 26. lehekuul 1992 võeti tarvitustõ parhillanõ nimi.

Komi Vabariigi lipp
Komi Vabariigi vapp

Mõtsaq võtvaq 72,5% vabariigi maast hindä alaq.


Rahva näütäjäq

toimõndaq
Aastak Rehkendüsline rahvanummõr
2002 1 029 644
2003 1 016 040
2004 1 005 706
2005 996 440
2006 985 029
2007 974 617
2008 968 164
2009 958 544
2011 899 215
2012 889 837
2013 880 639
2014 872 057
2016 856 831
2018 840 788
Sündümiseq Kuulmisõq Loomuperäne manoqkasuminõ
2002 11177 15265 -4088
2003 11462 15810 -4348
2004 11489 15210 -4099
2005 10975 15074 -3721
2006 10872 13519 -2647
2007 11523 12304 -781
2008 11719 12270 -551
2009 11868 12182 -314
2011 11720 11065 655
2013 12436 10484 1952

^1. vahtsõaastagakuu saisoga. (läteq: http://komi.gks.ru/)

Rahva kuunsais

toimõndaq

2002. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ andmidõ perrä elli vabariigin 1 018 674 inemist, kinkast 607 021 (59,6%) olliq vindläseq, 256 464 (25,2%) komilasõq ja 62 115 (6,1%) ukrainlasõq. 2010. aastaga inemiisi kokkolugõmisõ andmidõ perrä elli vabariigin 901 189 inemist, kinkast 555 963 (65,1%) olliq vindläseq, 202 348 (23,7%) komilasõq ja 36 082 (4,2%) ukrainlasõq. 46 886 (5,2%) inemise rahvus jäi tiidmäldäq.

Elokotusõq

toimõndaq

Suurõmbaq liinaq ommaq Sõktõvkar, Uhta, Vorkuta, Petšora, Ussinsk, Inta ja Sosnogorsk.

Valitsõmisjaotus

toimõndaq

Vabariigi kuuhnsaison ommaq tulõvaq liinarajooniq (15) ja liinapiiŕkunnaq (5):

Rajooniq:

  • Ižma rajuun (Izva rajuun) (vinne Ижемский район, komi Изьва район)
  • Knjažpogosti rajuun (Njazpogosti rajuun, Jemva rajuun) (Княжпогостский район, Нязьпогост район, Емва район )
  • Koigorodoki rajuun (Kojgorti rajuun) (Койгородский район, Койгорт район)
  • Kortkerossi rajuun (Körtkerösi rajuun) (Корткеросский район, Кӧрткерӧс район)
  • Petšora rajuun
  • Priluzski (Luza rajuun) (Прилузский район, Луза район)
  • Sosnogorski rajuun (Sösnagorti rajuun) (Сосногорский район, Сöснагорт район)
  • Sõktõvdini rajuun (Сыктывдинский район, Сыктывдін район)
  • Sõssola rajuun (Sõktõvi rajuun) (Сысольский район, Сыктыв район)
  • Troitsko-Petšorski rajuun (Mõldini rajuun) (Троицко-Печорский район, Мылдін район)
  • Udora rajuun (Удорский район, Удора район)
  • Ust-Kulomi rajuun (Kulömdini rajuun) (Усть-Куломский район, Кулӧмдін район)
  • Ust-Tsilma rajuun (Tšilimdini rajuun) (Усть-Цилемский район, Чилимдін район)
  • Ust-Võmi rajuun (Jemdini rajuun) (Усть-Вымский район, Емдін район)
  • Vuktõli raju̬u̬ń

Liinapiirkunnaq:

  • Inta liinapiirkund, keskus Inta (Инта)
  • Sõktõvkari liinapiirrkund, keskus Sõktõvkar (Сыктывкар)
  • Uhta liinapiirkund, keskus Uhta (Ukva) (Ухта, Уква)
  • Ussinski liinapiirkund, keskus Ussinsk (Uskar) (Усинск, Ускар)
  • Vorkuta liinapiirkund, keskus Vorkuta (Vörkuta) (Воркута, Вӧркута)


 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põh'a Makõdoonia | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Baskiirimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina