Küprüs
| |||||
Riigi tunnuslausõq: olõ-i | |||||
Riigikiil' | kreeka kiil, türgü kiil' | ||||
Pääliin | Nikosia | ||||
President' | Christodoulídis Níkos | ||||
Pääministri | |||||
Suurus - Kokko - % vett |
maailma maiõ hulgan 161 9 250 km² 0% | ||||
Rahva hulk - Kokko (2005) - Tihehüs |
maailma maiõ hulgan 155. 780 133 84/km² | ||||
Hindäperi |
16. põimukuu päiv 1960 | ||||
Raha | Õuro (€) | ||||
Aovüü - suvõaig |
Hummogu-Õuruupa aig (UTC+2) Hummogu-Õuruupa suvõaig (UTC+3) | ||||
Riigihümn' | Ymnos pros tin Eleutherian | ||||
Internetitunnus | .cy | ||||
Telefonikuud' | 357 |
Küprüse Vabariik (kreeka keelen Κυπριακή Δημοκρατία, türgü keelen Kıbrıs Cumhuriyet) om Õuruupa riik.
Küprüs om saarõriik Õuruupa lõunõhummogujaon ja kuulus Õuroopa Liito. Küprüse naabriq ommaq Türgü, Süüriä ja Egüptüs. Riigi ammõtlidsõq keeleq ommaq kreeka ja türgü kiil. Küprose pääliin om Nikosia. Küpros sai hindäperi riigis 1960. aastagal. Inne oll' tuu maa Inglüsmaa ala. Riigikõrd om vabariik ja 2023. aastagast pääle om president Nikos Christodoulidis.
Küprose kliima om suvõl kuiv ja kuum, talvõl likõ ja temperatuur 10 kraadi ümbre. Saarõ õdagupuul om mägine ja hummogupuul tasatsõmb. Väega kuulsa om Olümposõ mägi, miä om saarõ kõgõ korgõmb tipp (1953 m).
Küpros jagonõs kuvvõs piirkunnas: Famagusta, Kyrenia, Larnaca, Limassol, Nikosia ja Paphos.
Aolugu
toimõndaqPoliitiga
toimõndaqLuudus
toimõndaqValitsõmisjaotus
toimõndaqMajandus
toimõndaqRahvastik
toimõndaqKultuur
toimõndaqVälislingiq
toimõndaq
Austria | Belgiä | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küprüs | Leedu | Luksõmburk | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Taani | Tsehhi | Ungari | Ütiskuningriik |
Hindäperi riigiq: Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq: |