Bosnia ja Hertsegoviina

Bosna i Hercegovina
Босна и Херцеговина

Bosnia ja Hertsegoviina lipp Bosnia ja Hertsegoviina vapp'
Riigi tunnuslausõq: olõ-i
Riigikiil'	bosnia kiil', horvaadi kiil', serbiä kiil'
Pääliin	Sarajevo
President'	Dragan Čović (horvaadist liigõq) Mladen Ivanić (serbläsest liigõq) Bakir Izetbegović (bosnialasõst liigõq)
Pääministri	Denis Zvizdić
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 124 51 129 km² 0%
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 128. 3 839 737 (2011) 79/km²
Hindäperi	5. mahlakuu 1992
Raha	Bosnia ja Hertsegoviina mark
Aovüü  - suvõaig	Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa aig (UTC+1)
Riigihümn'	Intermeco
Internetitunnus	.ba
Telefonikuud'	387

Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia ja horvaadi keelen Bosna i Hercegovina, serbiä keelen Босна и Херцеговина) om Õuruupa riik.

Bosniast ja Hertsegoviinast põh'a, õdagu ja lõunõ puul om Horvaatia, hummogu puul om Serbiä nink lõunõhummogu puul Montõnegro. Merepiiri om Bosnial ja Hertsegoviinal õnnõ 20 km Aadria mere veeren Neumi liina man.

Bosniast ja Hertsegoviina pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Sarajevo.

Bosnia ja Hertsegoviina sai hindäperi riigis 1990. aastagil Jugoslaavia sõa käügin. Inne tuud oll' tä Jugoslaavia Föderatiivsõ Sotsialistlidsõ Vabariigi osa. Bosnia ja Hertsegoviina om parlamentaarsõ demokraatlidsõ riigikõrraga riik, miä sai 2010. aastaga mahlakuun NATO liikmõkandidaadis. Õuruupa Nõvvokogo liigõq om Bosnia ja Hertsegoviina 2002. aastaga 24. mahlakuu pääväst.

Luudus

Maastik Ivani mäe man

Bosnia ja Hertsegoviina kesk- ja lõunõosa ommaq mägitseq, põh'aõdagun om kah kühmõ, a põh'ahummogu jaon om maa tasanõ. Kõgõ korgõmb tipp om Magliči lava (2386 m) Dinaari mäkin, mink õdagujago om karstinõ ja kon om pall'o kuupõ. Sisemaal om mõõdokas kontinentaalnõ kliima, tuu tähendäs, et suvõq ommaq kuumaq ja talvõq külmäq ja lumitsõq. Maa lõunõotsan kliima om vaihõmereline. Pia puult maast katvaq mõtsaq.

Valitsõmisjaotus

Riik om detsentraliseerit võimoga nink sais kuun katõst föderatiivsõst valitsõmisütsüsest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderats'oonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ja Serbläisi Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Mõlõmbaq föderatiivsõq piirkunnaq valitsõsõq ütenkuun Brčko ringkunda (Brčko distrikt, Брчко дистрикт).

Rahvastik

Riigin eläs kolm suurt etnilist rühmä. Noist kõgõ suurõmb om bosnialasõq (48%), sõs serbläseq (37%) ja horvaadiq (14%).