Ungari

Ungari (ungari keelen Magyarország) om Kesk-Õuruupa riik. Timäst põh'a puul om Slovakkia, hummogu puul Ukraina ja Romaania, lõunõ puul Serbiä ja Horvaatia, lõunõdagu puul Sloveeniä ja õdagu puul Austria. Ungari pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Budapest. Ungari om Õuruupa Liido, NATO, OECD ja Visegrádi Rühmä liigõq nink Schengeni-maa. Riigikiil om ungari kiil, miä kuulus soomõ-ugri kiili hulka ja miä om kõgõ inämb kõnõld mitte-indoõuruupa kiil Õuruupan.

Peräst Keldi (pääle 450 i.m.a.) ja Rooma (9 i.m.a. – u. 430 m.a.p.) aigo pand' Ungari riigile alossõ 9. aastagasaa lõpon valitsõja Árpád, kink pujapujapujapoig István krooniti Rooma paasti puult saadõdu krooniga aastagal 1000. Ungari Kuningriik kest' 946 aastakka ja tedä peeti mitmõl aol õdagomaa ütes kultuurikeskusõs. Pääle umbõs 150 aastaga pikkust (1541–1699) türkläisi valitsust osan Ungarin integreeriti Ungari Habsburgõ monarkiaga ja timäst sai Austria-Ungari katsikmonarkia (1867–1918) üts puul.

Ku Edimädse ilmasõani oll' Ungari suurriik, sõs pääle sõta kaot' tä Trianoni lepüngi perrä 70% umast territooriumist ja kolmandik ungarlaisist jäi välläpoolõ riigi piire. Tuud lepüngit pidäväq pall'oq ungarlasõq ülekohtudsõs. Peräst kuningriiki tull' fassistlik resiim ja pääle tuud kommunismi-aig (1947–1989). Tuu ao sisse jäi 1956. aastaga revoluts'uun. Alatõn 1989. aastagast om Ungari parlamentaarnõ vabariik.

Ungari om maailma 30 populaarsõmba roidõlustsihtmärgi hulgan. Ungarin käü aastagan 8-9 mill'onat roitõlõjat. Ungarin om maailma kõgõ suurõmb lämmä viiga kuupõ süstem ja suurusõ poolõst tõnõ lämmä viiga järv (Hévíz). Sääl om Kesk-Õuruupa kõgõ suurõmb järv Balaton ja Õuruupa kõgõ suurõmb luuduslinõ hainasmaa Hortobágy pusta.

Aolugu

Inne aastakka 895

Vana-Rooma vallut' Doonaust õdagu poolõ jääväq maaq ärq aastagidõ 35 ja 9 i.m.a. vaihõl. 9. aastagast i.m.a. 4. aastagasaa lõponi kuuluvaq nuuq maaq Rooma riigi ala ku Pannoonia nimeline provints. Sõs tulliq hunniq, kiä ehitiq üles võimsa riigi. Pääle hunnõ tulliq germaalasõq (ostrogoodiq, langobardiq ja gepiidiq) ja avaariq. 9. aastagasaa lõpon elliq Ungari alal slaavi rahvaq ja avaariq. Tuu maa kuulu Hummogu-Frangi riigi, edimädse Bulgaaria riigi ja Suur-Määrimaa ala.

Árpádi juhiduq madjariq (ungarlasõq) naksiq tahtõ tulõma 895. aastagast pääle. Arvatas, et nääq olliq tulnuq Volga jõõ ja Uurali mäki vaihõlõ jäävide mõtsatsidõ maiõ päält.

Keskaignõ Ungari 895–1526

Ungarlaisi rüüsteretkeq 10. aastagasaal

895. aastagal luudi Ungarin vürstiriik (Magyar Nagyfejedelemség) ku ungari hõimõ liit. Tuu riik tull' häste toimõ ja oll' sõalidsõlt nii tukõv, et sai tetäq rüüsteretki Konstatinoopolist Hispaaniani. 955. a. Lechi tapõlusõn (Augsburgi lähkon Lõunõ-S'aksamaal) saiq ungarlasõq lüvväq ja pääle tuud nääq umalt alalt inämb pall'o vällä es tüküq, vähämbält õdagu poolõ mitte.

Árpádi suku kuningaq

Aastagast 972 naas' vürst (fejedelem) Géza (Árpádi pujapujapoig) Ungarit ristiuso poolõ käändmä. Ku Géza ärq kuuli, tahiq võimo hindäle saiaq nii timä krõstlasõst poig István ku paganast veli Koppány. Veszprémi lähkon peet tapõlusõn lõiq Istváni väeq Koppány ummi ja nii sai Istvánist suurvürst. Aastagal 1000 saat' Rooma paast Sylvester II tälle uhkõ krooni (tuud hoiõtas prõlla Ungari parlamendihuunõn) ja lask' tä ammõtligult kuulutaq Ungari kuningas. Istváni valitsõmisaol sai Ungarist katoliiklik apostlik kuningriik.

Kuning István I

Aastagas 1006 oll' kuning István võimo tävveligult hindä kätte saanuq ja tä naas' ello viimä muudatuisi, et muuta Ungari feodaalriigis niguq õdagumaaq toona olliq. Ammõtligus as'aajamiskeeles sai ladina kiil ja tuu jäi nii 1844. aastagani. Kuning László I lajend' riigi piire Transilvaanian ja vallut' 1091. a. Horvaatia.

Kõgõ suurõmba võimoga ja kõgõ rikkamb Árpádi suku kuning oll' Béla III, kiä tiine aastaga joosul varandusõ, mink väärtüs oll' sama ku 23 tonnil puhtal hõpõl. Tuu oll' suurõmb ku prantsusõ kuninga sissetulõk (miä oll' 17 tonni kandin) ja kats' kõrda suurõmb ku inglüse kuninga sissetulõk.

Ungari kuningidõ kruun

Kuning András II and' vällä Diploma Andreanumi (Transilvaania S'akslaisi Kuldsõ Harta), miä and' Transilvaania s'akslaisilõ privileegiq ja midä peetäs maailma edimädses autonoomia-säädüses. Tä juhtõ viiendät ristisõta Pühäle Maalõ 1217. a. pandõn vällä ristisõto aoluu kõgõ suurõmba kuningligu armee. Timä 1222. a. vällä annõt Kuldbulla oll' Maisõmaa-Õuruupa edimäne põhisäädüs. Vähämbäq aadlimeheq naksiq tälle saatma kaibõkirjo, miä vei parlamendi (parlamentum publicum) luumisõni.

Aastagil 1241–1242 rüüstässiq kuningriiki mongoliq-tatarlasõq. Toona elli Ungarin 2 mill'onat inemist ja noist kooni puul sai hukka kas vallutajidõ käe vai tõpi läbi. Kuning Béla IV lask' polovetsiq ja jaasiq (osseedi suku rahvas), kiä pagõsiq mongollõ, umalõ rahvast tühäs jäänüle maalõ. Aastagidõ joosul ommaq nääq ungarlaisi hulka tävvelidselt ärq sulandunuq.

Sõski es suudaq mongoliq ärq võtta kõvõmbit kivist kantsõ. Tuuperäst käsk' kuning Béla IV ehitäq sato kivist kantsõ ja kantsikõisi tuus juhus, ku mongoliq piässiq tagasi tulõma. Nääq tulliki Ungarihe tagasi 1286. aastagal. Teno vahtsilõ kivikandsõlõ ja vahtsõlõ taktikalõ (inämb rassin sõariiston rüütlit) nääq piätediq. Mongoli väeq lei Pesti lähkon tagasi kuning László IV vägi.

Valit kuningidõ aig

Árpádi suku kuningide valitsõmisõ lõpon aastagal 1301 jäi kuningavõim nõrgõmbas. Pääle laastavat interregnumi aigo (1301–1308) sai võimolõ edimäne Anjou suust kuning Charles I (Károly I). Timä esäpoolinõ vanaimä oll' kuning István V tütär. Tä lõi tagasi oligarhõst rivaaliq, kedä kutsuti "väiksis kuningis". Tõnõ Anjou suust Ungari kuning Lajos I (1342–1382) käve mitmõl edokal sõakäügil Leedust Lõunõ-Itaaliani (Napoli Kuningriigini) ja oll' ka Poola kuning aastagast 1370. Ku kuning Lajos I ilma poiga saamalda ärq kuuli, tulliq jälq segätseq aoq, miä lõppiq sõs, ku troonilõ sai Zsigmond (1387–1437), kinkast 1433 sai ka Pühä Rooma riigi keisri. Zsigmond oll' kah (eski mitond muudu) Árpádi kuningasuu perrätulõja.

Piibli sai ungari kiilde tõlgitus aastagas 1439. 1437 oll' poolõaastaganõ feodaalõ ja kerko vastanõ talorahvasõda Transilvaanian. Tuud kutsuti juhi perrä Budai Nagy Antali mässos ja tuu oll' kõvva mõotõt hussiitliidsist ideedest.

Hunyadi Jánosilõ kuulunu loss Transilvaanian

Väikost Transilvaania aadliperrest perit Hunyadi Jánosist sai teno tollõ, et tä oll' võimõkas palgasõaväeläsest päälik, riigi üts tähtsämp miis. Tä valiti regendis. Tä oll' võidokas ristisõdija Ottomani türkläisi vasta. Üts timä suurõmbit võitõ oll' Belgradi piiraminõ aastagal 1456.

Ungari perämäne keskaignõ tukõv kuning oll' renessansiaignõ kuning Hunyadi Mátyás (1458–1490), Hunyadi Jánosi poig. Timä valimisõga sai edimäst kõrda troonilõ aadlimiis, kinkal es olõq kuningaverd. Tä oll' edokas sõapäälik ja valgustõt kunstõ ja tiidüse sõbõr. Timä raamadukogo (Bibliotheca Corviniana) oll' 15. aastagasaa Õuruupan kõgõ suurõmb aoluukroonikidõ, filosoofiliidsi ja tiidüstöie kogo. Suurusõ poolõst oll' tuust iin õnnõ Vatikani raamadukogo. Raamadukogo om UNESCO maailmaperändi nimekirän. Lihtsäq inemiseq peiväq tedä õigladsõs valitsõjas, tuuperäst et tä kaits' noid rikkide ülekohto iist. Timä valitsõmisaol, aastagal 1479, lei ungari sõavägi purus Türgü ja Valahhia väeq Kenyérmező tapõlusõn. Välämaal saiq Ungarilt lüvväq Poola ja S'aksamaa kuningliguq sõaväeq Wrocławin. Mátyási palgasõavägi, midä kutsuti Ungari Mustas Armees, oll' tuu ao kotsilõ väega suur armee ja vallut' Austria ja Böömimaa mõnõq osaq.

Ungari nõrgõnõminõ

Kuning Mátyás kuuli nii, et täl es olõq säädüsliidsi poigõ. Vahtsõs kuningas sai ungari aristokraatõ toel poolakas Vladislaus II (ungariperätse nimega Ulászló) kiä valits' 1490–1516. Arvada, et aristokraadiq tahiq tedä tuuperäst, et Vladislausõl oll' veidüq mõjjo aristokraatõ üle. Ungari tähtsüs võrrõldõn tõisi riikega kahasi, poliitilinõ stabiilsus kattõ ja ütiskunna arõng jäi pidämä. Aastal 1514, ku Vladislaus II oll' joba vana ja nõrk, oll' Ungarin suur talorahva mäss, midä juhtõ Dózsa György. Tuu suruti aadlimiihi puult, kedä juhtõ Szapolyai János, julmalt maaha. Sääntsen segädüsen oll' türkläisil lihtsämp Ungarilõ kallalõ tullaq. Aastagal 1521 langõsi türkläisi kätte Nándorfehérvár (Belgradi ungariperäne nimi), Ungari kõgõ tugõvamb kants lõunõn. Protõstantismi tulõk lei suhtit riigi sisen viilgi inämp segi.

Türkläisi vallutusõq 1526–1699

Türkläseq Ungarit rüüstämän 16. aastagasaal

Naasõq Egeri liina kaitsman

Pääle puulttõist aastagasata sõto Ungari ja tõisi riikega saiq türkläseq 1526. a. otsustava võido Mohácsi tapõlusõn, kon kuning Lajos II sai pagõdõn hukka. Keset poliitilist kaost valõq Ungari aadlimeheq kõrraga kats kuningat: Szapolyai Jánosi ja Ferdinand I Habsburgõ kuningasuust.

Ku türkläseq vallutiq 1541 Buda, sõs sai Ungari jaetus kolmõs tüküs ja nii jäi tuu 17. aastagasaa lõponi. Põh'aõdagujago, midä kutsuti Ungari Kuningriigis panti kokko Habsburgõ valduisiga, kiä valitsiq ku Ungari kuningaq. Hummogupoolitsõst jaost puulhindäperi riik, midä kutsuti Transilvaania vürstiriigis ja miä oll' kuigivõrd sõltuv türkläisist (ildampa Habsburgõst). Ungari keskosa (muuhulgan Buda) oll' türkläisi võimo all ja tuud kutsuti Buda Pašalikus.

Aastagal 1686 vallut' Pühä Liiga vägi, kon oll' üle 74 000 mehe mitmõst rahvast, Buda türkläisi käest tagasi. Aastagas 1718 vabastõdiq Ungari tävvelidselt türkläisi valitsusõ alt. Perämäne sõaretk Ungarihe tetti 1717 Osmannõ riigi vasallõ krimmitatarlaisi puult. Vastareformats'ooni käügin 17. aastagasaal muudõti suurõmb jago kuningriigist jälq tagasi katoliikligus.

Pikä sõapidämise käügin muutu Ungari rahvastik peris kõvva. Suur osa maast rüüstediq ärq, rahvast sai pall'o hukka ja mitmõq vähämbäq elopaigaq jäiväq tühäs. Austria Habsburgõ valitsus asust' suuri rühmi serbläisi ja tõisi slaavlaisi maiõ pääle lõunõn, kon ungarlaisi oll' hõrrõs jäänüq, ja s'akslaisi mitmõlõ poolõ. Samal aol ungarlaisil es olõq lubat tagasi tullaq elämä sinnäq, kost nääq vällä olliq aetuq.

18. aastagasaast Edimädse ilmasõani

Rákóczi Ferenc II, miis, kiä juhtõ ungarlaisi mässo Habsburgõ vasta

Aastagil 1703-1711 oll' suur Ungarin suur mäss Habsburgõ võimo vasta. Ungarlaisi juhtõ Rákóczi Ferenc II, kiä pääle Habsburgõ kukutamist 1707 Ónodi Riigipääväl võtt' sõaaos võimo ku Ungari vürst, a kiä võta-s Ungari kruuni ja kuningatiitlit. Sõda Habsburgõ impeeriumiga kest' 8-aastakka. Ungarlaisi (nn. kurutsidõ) sõavägi kaot' perämädse suurõ tapõlusõ Trencsénin 1708 aastagal.

Reformõ aig

Napoleoni sõto aol ja pääle tuud es kutsuta Ungari riigipäivä (Országgyűlés) aastakümnide joosul kokko. 1820-ndil oll' keisri sunnit riigipäävä kokko kutsma ja tuuga naas' pääle reformõ aig (1825–1848, ungari keelen: reformkor).

Széchenyi István, "kõgõ suurõmb ungarlanõ"; tä annõt' uma üte aastaga sissetulõki tuu hääs, et luvvaq Ungari Tiidüisi Akadeemiä

Széchenyi István, üts Ungari kõgõ välläpaistvamb riigimiis, sai arvo, et maad om hädäste vaja modõrnisiiri ja tä suut' tuu ka tõisilõ selges tetäq. Ungari parlament tull' jälq kokko 1825. a., et arotaq rahaküsümüisi. Tekkü liberaalnõ partei, miä naas' kaitsma talorahva huvvõ. Kossuthi Lajosist – tuu ao kuulsast aokiränigust – sai parlamendin tähtsä poliitilinõ juht. Kuigi Habsburgiq takistiq säädüisi vastavõtmist, miä pututiq inemise-, kodanigu- ja poliitiliidsi õiguisi, läts elo Ungarin kõvva edesi. Võimoq panniq mitmõq reformaatriq (Kossuthi Lajosi, Táncsicsi Mihály) vangi.

Kossuthi Lajos

Revoluts'uun ja vabahussõda

15. mahlakuu pääväl 1848 olliq Pestin ja Budan suurõq meeleavaldusõq. Sääl tulliq reformistiq vällä 12 nõudmisõga. Näide juhis olliq president Kossuthi Lajos ja edimädses pääministres saanuq Batthyány Lajos. Habsburgiq kukutõdiq troonilt.

Habsburgist valitsõja ja timä abimeheq suudiq horvaadi, serbiä ja romaania talorahva Ungari valitsusõ vasta üles ässitäq, samal aol ku ungarlaisi toet' inämbüs slovakkõ, s'akslaisi, russiinõ ja juutõ nink pall'o poola, austria ja itaalia vabatahtlikkõ. 1849. a. hainakuun kuulut' Ungari parlament vällä maailma kõgõ edimädseq säädüseq rahvuisi ja veidembüisi õiguisi kotsilõ. Mitmõst rahvusõst inemiseq jovviq Ungari sõaväen väega korgidõ kotussidõ pääle.

Edimält Ungari sõavägi (Honvédség) võit' Austria väke. Et ungarlaisilõ vasta saiaq kuts' Austria keisri Franz Joseph I appi "Õuruupa sandarmi" Vinne keisri Nikolai I, kink väeq tulliki Ungarihe. Noilõ Görgey Artúri juhit Ungari väeq vasta es saaq ja nii pidiq nääq 1849. a. põimukuun alla andma. Austria sõaväe juhist von Haynau Julius Jacobist sai mõnõs kuus Ungari valitsõja ja timä käsol hukati 1849. a. rehekuun Aradi liinan nn. 13 Aradi märtrit (nuuq olliq Ungari sõaväe juhiq) ja pääministre Batthyány. Kossuthi Lajos pagõsi välämaalõ.

Austria-Ungari 1867–1918

Austria-Ungari. Ungari om märgit hellembä rohilidsõga.

Et Austrial oll' mitmit probleeme ja timä sõavägi sai suuri kaotuisi, oll' Austria sunnit ungarlaisiga kõnõluisi pidämä. Noidõ tulõmusõl saadi luudi 1867. a. Austria-Ungari katsikmonarkia. Tuu riik oll' Õuruupan suurusõ poolõst tõnõ pääle Vinnemaad, rahvaarvo poolõst kolmas (pääle Vinnemaad ja S'aksamaad). Riigil oll' kats parlamenti, kats pääliina, a ütine välispoliitiga ja sõavägi. Majanduslisdõlt oll' Austria-Ungari tolliliit. Vana Ungari põhisäädüs panti jälq massma ja Franz Joseph I krooniti Ungari kuningas.

S'ool aol oll' majandusõ arõng Ungarin kipõ. Kuigi 1890. aastagani oll' Ungari päämädselt põllumajandusmaa, sai täst 20. aastagasaa alostusõs küländ modernne ja industrialiseerit maa. Aastagal 1873 sai vanast pääliinast Budast, Óbudast ja Pestist ammõtlidsõlt üts liin, midä kutsutas Budapestis.

Teknoloogilidsõq muutusõq anniq huugu industrialisiirmisele ja liinastumisõlõ. Aovaihõn 1870-1913 kasvi SKT inemise kotsilõ Austria-Ungarin keskmädselt 1,45% aastagan. Ungarikeelitsen jaon oll' kasv viil kipõmb. Sääne kasv oll' võrrõldõn tõisi Õuruupa riikega peris hää. Luudi mitmit vahtsit administratiivsüstemi instituts'uunõ.

Edimäne ilmasõda 1914–1918

Ungarlaisi ehitet sõalaiv SMS Szent István Edimädsen ilmasõan

Pääle Franz Ferdinandi tapmist Sarajevon püüd' pääministre Tisza István ja timä valitsus ärq hoita sõa vallalõpäsemist, a paraku lätsiq diplomaatilidsõq pingutusõq vett vidämä. Ungari valitsus oll' ainukõnõ valitsus Õuruupan, miä taht' sõta ärq hoita.

Austria-Ungari võtt' Edimädsen ilmasõan sõaväkke 9 mill'onat sõamiist, noist 4 mill'onat Ungari Kuningriigist. Näidega ütel poolõl (nn. Keskriike hulgan) olliq viil S'aksamaa, Bulgaaria ja Türgü. Keskriigiq vallutiq Serbiä. Tuu pääle kuulut' Romaania Keskliidolõ sõa. Keskliit vallut' Lõunõ-Romaania ja Romaania pääliina Bukaresti. Aastagal 1916 kuuli Austria-Ungari keisri Franz Joseph ja vahtsõnõ valitsõja Karl I oll' sõa vasta. Suurõ vaivaga leiq Keskriigiq tagasi Vinne Keisririigi pääletungi.

Kuigi hummogupoolitsõl väerõnnal läts' S'aksamaal küländ häste, oll' õdago puul olukõrd kehv. 1918. aastagas oll' majandusõ sais nõrgas muutunuq. Vabrikidõn kõrraldiq kurapoolitsõq streike ja sõaväen olliq mässoq hariliguq. Viinin ja Budapestin toetiq liberaalsõq liikmisõq rahvusriike luumist. 24. rehekuu pääväl lei Ungari ja 28. rehekuu pääväl Tšekoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahko. 3. märtekuu pääväl Austria kapituliirü.

Katõ ilmasõa vaihõl

Trianoni lepüngiga kaot' Ungari 72% umast territooriumist. Punatsõga ommaq märgitüq ungarlaisi inämbüsega alaq, miä jäiväq välläpoolõ Ungari riigi piire.

1918. aastagal Budapestin toimunu nn. Astrarevoluts'ooni tulõmusõl sai pääministres ja ildampa edimädse Ungari vabariigi presidendis Károlyi Mihály. Károlyi käsk' Ungari sõaväel kõik sõariistaq ärq võtta, nii jäi Ungari tävvelidselt kaitsõlda.

Romaania võtt' hindä kontrolli ala Transilvaania ja tõsõq Hummogu-Ungari alaq, Tšekoslovakkia võtt' hindä kontrolli ala põh'apoolitsõq alaq nink Serbiä ja Prantsusmaa ütisarmee lõunõpoolitsõq alaq. Okupeerit aladõlõ jäi ka sääntsit piirkundõ, kon ungarlasõq olliq inämbüsen. Antant tugõsi noidõ aladõ annõktiirmist tõisi riike külge.

1919. aastaga urbõkuun saiq Ungarin võimolõ kommunistiq. Mahlakuun kuulut' Kuning Béla vällä Ungari Nõvvokogo Vabariigi. Kuni valitsus es kestäq sõski kuigi kavva, huulmalda tuust, et Tšekoslovakkia armee vasta olti timä aol edokaq.

Horthy Miklós, Ungari regent (1920-1944)

4. piimäkuu pääväl 1920 sõlmit Trianoni raholepüngiga panti paika Ungari vahtsõq piiriq. Ungari kaot' 71% umast territooriumist ja 66% umast rahvastikust. Umbõs kolmandik ungarlaisist (3,4 mill'onat 10-st) jäi elämä välläpoolõ vahtsit Ungari piire. Ungari jäi ilma tüüstüse tuurainõst ja ainugõsõst meresadamast Fiumest (s'oo ilma aigo Rijeka). Lepüngi muutminõ sai Ungari jaos päämädses poliitilidsõs küsümüses. Mõnõq tahiq tagasi tetäq kuningriigi piire, tõsõq õnnõ saiaq Ungarilõ tagasi ungarlaisi inämbüsega maid.

1920. aastaga vahtsõaastakuun valiti admiral Horthy Miklós regendis ja nii sai Ungarist formaalsõlt monarkia. Kuningriiki Ungarist sõski inämb es saaq ja Horthy valits' kooni 16. rehekuu pääväni 1944. Ungari oll' parlamentaarnõ demokraatlik riik, a pääle 1932. aastakka muutu autokraatlikumbas.

Tõnõ ilmasõda

Ungari Kuningriik 1941-1944

S'aksamaa ja Itaalia lubasiq 1938. a. Ungarilõ osa Lõunõ-Tšekoslovakkiast ja Karpaadi-Ukraina nink 1940. a. Transilvaania. 1941. a. võtt' Ungari armee ossa Jugoslaavia okupiirmisest ja sai niimuudu viil maid tagasi. 22. piimäkuu pääväl 1941 läts' S'aksamaa Nõvvokogo Liidolõ kallalõ. Ungari kuulut' kah Nõvvokogo Liidolõ sõa ja läts' niiviisi sõtta S'aksamaa poolõ pääl. 1941. aastaga piimä- ja põimukuun olliq Ungari väeq võidokaq Umani tapõlusõn Õdagu-Ukrainan. 1943. aastagal, pääle tuud Ungari Tõnõ Armee kand' Doni jõõ veeren armõdu suuri kaotuisi, taht' Ungari valitsus vaindlasõga kõnõluisi pitäq ja alla andaq. Tuu pääle vallutiq S'aksa väeq 1944. a. opõrats'uun Margarethe käügin Ungari. Horthy Miklós tekk' katsõ Ungarit sõast kavvõmbahe hoita, a timä asõmõlõ panti pupival'tsus iinotsan s'aksamiilse pääministre Szálasi Ferenciga.

Tõsõ ilmasõa aigo purus last Széchenyi kettsild (iinpuul) ja Buda kants (takanpuul)

1944. aastaga rehekuun olliq Ungari väeq edokaq Debreceni tapõlusõn, a õkva pääle tuud tungõq Nõvvokogo Liido väeq Ungarihe ja vallutiq ärq Budapesti. S'aksa okupats'ooni aigo 1944. a. lehekuun ja piimäkuun saat' Ungari valitsus ja politsei vällä umbõs 440 000 juuti, inämbüse näist Auschwitzi. Rootsi diplomaat Wallenbergi Raoul suut' ärq pästä märkmisväärse hulga Ungari juutõ andõn näile Rootsi passiq. a ku Nõvvokogo Liido väeq tulliq võeti tä spiooni päähä vangi nink tä jäi kaotsihe. Mitmõq tõsõq diplomaadiq ja hariliguq ungarlasõq püvviq juutõ avitaq vai näile päävarjo andaq, tuu iist pall'oq näist ka tapõti.

Sõda häöt' üle 60% Ungari majandusõst ja väega hulka inemiisi sai hukka. Sõa lõpon tapõti, vägistediq vai kiudutõdiq sunnitüüle umbõs puul mill'onat ungarlast. Tuud teiq tšehhiq-slovakiq, serbläseq ja Nõvvokogo Liido väeq.

13. radokuu pääväl 1945 and' pääliin Budapest tingimüisi säädmäldä alla. Tšekoslovakkia presidendi Beneši Edvardi ja Stalini Jossifi sõlmit lepüngi perrä naati Tšehhoslovakkiast ungarlaisi ja Ungarist slovakkõ vällä saatma. 250 000 s'akslast saadõti Potsdami Protokolli artikli XIII S'aksamaalõ. Maaq, miä Ungari sõa käügin hindä valdustõ tagasi sai kaot' tä jälq 1947. a. sõlmit Pariisi raholepüngiga.

Kommunismi-aig 1947–1989

Sõa lõpon vallutiq Nõvvokogo Liido väeq Ungari ja Ungarist sai Nõvvokogo Liido kommunistlik satelliitriik. Arvatas, et umbõs 2000 inemist tapõti ja üle 100 000 panti vangi. Haritlaisi ja demokraatia-tahtjit naati tkan kiusama. Umbõs 600 000 ungarlast kiudutõdiq Nõvvokogo Liido tüülaagridõhõ, noist vähämbält 200 000 kuuli sääl.

Ungari riigipää Rákosi kulut' rahha sõaväe ja reparats'uunõ massmisõ pääle, samal aol ku inemiisi eol oll' väega kehv. Rahvas olõ-õs timä valitsõmisõga sukugi rahol nink tuu vei 1956. aastaga revoluts'oonini. Tuu käügin ütel Ungari aotidsõlt vallalõ Varssavi Paktist ja pääministre Nagy Imre tekk' tagasi mitmõparteisüstemi. Mitmõl puul Ungarin tulistiq ja tapiq KGB-lasõq ja Ungari salapolitseiniguq rahomiilsit meeleavaldajit.

Revoluts'onääriq võitliq Budapestin Nõvvokogo Armee ja Ungari salapolitsei (ÁVH) vasta. Umbõs 3000 ungarlast võitliq Nõvvokogo tankõ vasta Molotovi kokteile ja automaatpüstolidõga. Nõvvokogo väeq kanniq suuri kaotuisi ja 30. rehekuu pääväl tõmmati Nõvvokogo väeq Budapestist vällä maal asovihe garnisonehe.

4. märtekuu pääväl 1956 tulliq Nõvvokogo väeq 150 000 mehe ja 2500 tankiga kätte massma, noilõ inämb vasta es saiaq. Revoluts'ooni käügin tapõti umbõs 20 000 ungarlast. Umbõs veeränd mill'onat inemist pagõsi Ungarist tuu lühko ao joosul, ku piiriq olliq vallalõ.

Pääle revoluts'ooni maahasurumist sai Ungari pääministres Kádári János, kiä juhtõ Ungari Sotsialistlikku Tüülisparteid. Kádár juhtõ võitlust revoluts'onääre vasta. 21 600 vabahusvõitlõjat panti vangi ja 400 tapõti. Legaalnõ pääministre Nagy Imre mõistõti surma.

Kádár muut' majandusõ planiirmise prioriteete. Tarbõkaupa ja söögikraami toodõti inämb ja militaartoodangut kahandõdiq üte kümnendikuni tuust, miä oll' inne revoluts'uuni. 1968. a. võeti tarvitusõlõ niinimitet vahtsõnõ majandusmekanism - majanduspoliitiga, miä sisald' turumajandusõ elemente. 1960.-ndist 1980.-ndide lõponi kutsuti Ungarit satiirilidsõlt kõgõ õnnõligumbas barakis Hummogublokin. Teno küländ korgõlõ elostandardilõ, veitse vabambalõ majandusõlõ ja aokirändüsele ja suurõmbilõ reismisvõimaluisilõ peeti Ungarit Külmä Sõa aigo ütes parõmbas maas Hummogu-Õuruupan, kon elläq.

Pääle 1989. aastakka

1988. a. piimäkuun oll' 30 000 osavõtjaga meeleavaldus Romaania kommunistligu valitsusõ plaani vasta häötäq Transilvaanian ungari külli. 1989. a. urbõkuun kuulut' Ungari valitsus pääle aastakümnit 1848. a. revoluts'ooni aastapäävä jälq riigipühäs. Meeleavaldusõlõ Budapestin tull' üle 75 000 inemise. Pääministre Grószi Károly sai Moskvan kokko Gorbatšovi Mihhailiga, kiä olõ-õs tuu vasta, ku Ungarihe tetäq mitmõparteisüstem ja lubasi, et Nõvvokogo Liit ei sekä hinnäst Ungari asjohe vaihhõlõ. Oposits'uun ja valitsus naksiq pidämä kõnõluisi, et viiäq sisse mitmõparteiline demokraatia ja turumajandus. Lehekuun naas' Ungari maaha võtma okastraataido Austria piiri pääl.

Piimäkuun matõti ümbre umaaignõ pääministre Nagy Imre, kiä tapõti pääle 1956. a. revoluts'uuni. Tuu tõi Kangõlaisi Platsi pääle kokko 250 000 inemist. Perämäne kõnõlõja, 26-aastaganõ Orbáni Viktor, kuts' Nõvokogo Liido väki üles Ungarist vällä minemä. Süküskuun kuulut' välisministre Horni Gyula, et Hummogu-S'aksamaa pagulaisi saadõta-iq inämb tagasi, a lubatas näil minnäq Õdago-Õuruupa maiõhe. Tuu pääle tekkünü pagulaisi vuul muut' kipõmbas Berliini müürü lammutamisõ. 23. rehekuu pääväl kuulut' president Szűrösi Mátyás Ungari vabariigis.

1990. aastaga urbõkuun olliq Ungarin vabaq valimisõq. Ungari Sotsialistlik Tüülispartei muut' umma nimme ja tuust sai Ungari Sotsialistlik Partei. Nääq võtiq vasta vahtsõ programmi, kon taotliq sotsiaalsõt demokraatiat ja vabaturu majandust. Valimisõq võit' Ungari Demokraatlik Foorum, miä nõud' samm-sammolist üleminekit kapitalismilõ. Liberaalnõ Vapo Demokraatõ Allianss, miä nõud' pall'o kipõmbit muutuisi, tull' tõsõs ja Sotsialistlik Partei jäi näist kavvõlõ maaha. Perämädseq Nõvvokogo Liido väeq viidi Ungarist vällä 1991. a. piimäkuun.

1990.-ndide alostusõ muudatuisiga majandusõn läts' suurõmba jao ungarlaisi jaos elojärg kehvembäs. Suurõmb jago riiklikkõ toetuisi kaotõdiq ärq. 1994. a. valimiisil võit' innestiidsi kommunistõ juhit Ungari Sotsialistlik Partei, miä sai parlamendin absoluutsõ inämbüse.

Kõik kolm päämäst parteid tahiq majandusõ liberalisiirmist ja parõmbat läbisaamist Õdago-Õuruupaga. 1998. a. alost' Õuruupa Liit kõnõluisi, et Ungarit liikmõs võtta. 1999. aastagal sai Ungari NATO liikmõs. 2003. a. referendumil and' 85% helü tuu puult, et Õuruupa Liido liikmõs saiaq. Tuu juhtu 1. lehekuu pääväl 2004.

Poliitiga

Luudus

Valitsõmisjaotus

Ungari maakunnaq

Ungari om jaotõt pääliinas (Budapest), 19 maakunnas (megye) ja 24 maakunna õiguisiga liinas (megyei jogú város).

Maakunna õiguisiga liinaq

Maakunnaq

Majandus

Kultuur

Välislingiq

Commons

Kaeq artikli

Ungari

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.

Õuruupa Liit (ÕL)
Austria \| Belgiä \| Bulgaaria \| Eesti \| Hispaania \| Holland \| Iirimaa \| Itaalia \| Kreeka \| Küprüs \| Leedu \| Luksõmburk \| Läti \| Malta \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Roodsi \| Rumeeniä \| S'aksamaa \| Slovakkia \| Sloveeniä \| Soomõ \| Taani \| Tsehhi \| Ungari \| Ütiskuningriik

Õuruupa maaq