Krimm

Krimm
Крим / Крым / Qırım

Krimmi lipp Krimmi vapp
Riigikiil	Ukraina kiil, vinne kiil, krimmitatari kiil
Pääliin	Simferopol
Suurus	26 100 km²
Rahvaarv	1 953 700 (2012. a.)
Internetitunnus	olõ-iq

Krimm om hindävolinõ vabariik Ukrainan, miä om päämidselt Krimmi puulsaarõl Musta mere põh'aosan. Krimmi lõunaõdagunukan ollõv Sevastopol om vabariikligu alluvusõga liin ja tuu ei kuuluq ütte Krimmiga. 2014. aastagast om Krimm Vinnemaa Föderatsiooni puult õigusvastatsõlt okupeerit ja annõkteerit Ukraina ala.

Krimm om tunnõt suvituspiirkund. Krimmi tunnõtumbaq suvitusliinaq ommaq Jalta, Simferopol, Kerts, Alupka, Alusta, Bahtsisarai ja Sudak.

Aolugu

Krimm oll' asustõt joba paleoliitikumin. Varatsõmbaq asukaq olli mäkin elänüq tauriq, kink perrä om puulsaart nimetet ka Taurias. Madalambidõ stepiallo edimädseq asukaq olliq kimmõrlasõq jaq sküüdiq. Kreeka kolonistiq asutivaq parhilladsõ Kertsi kottalõ  säitsmendäl aastagasaal inne Kristust Pantikapaioni liina. 6-5 aastagasaal inne Kristust tull' kreeka koloonijit viil manu, nuuq hiitseväq piagi ütte Bosporusõ riigis. Edimädsest aastagasaast inne Kristust kooniq kolmanda aastagasaani kuulu Krimmi hummoguosa ni lõunaviir Roomalõ, tuuperäst tungsõvaq sinnäq goodiq ja hunniq. Kuvvõndal aastagasaal haardsõ ülembä võimu Bütsants, kink päämine tugiala oll' Hersonesos, a ka Kerts ja Sudak.

1239. aastagal tungsõvaq Stepi Krimmi mongoliq, ni maa panti kokko Kuldhordiga, kooniq 1443. aastagal tekkü umaette Krimmi khaaniriik. 1475 aastagal vallut' Krimmi puulsaarõ kolmõssaas aastagas Osmannõ riik. Aastagast 1475 oll' Krimmi khaaniriik vasallisõltuvusõn Osmannõ riigist.  Ao joosul (1502) allut' Krimmi khaan ka Kuldhordi viimädseq jäänüseq, Suurhordi alaq tsentrumiga Sarain.

1774. aastaga läts' Krimm Vinne-Türgü sõa lõpõtanuq Kücük Kaynarci rahulepingu perrä Vinnemaa keisririigile. 1802. aastaga moodustõdi Tauria kubõrmang ni aastagasaa joosul asõndu põliselänigõst krimmitatarlaisist rahvastik päämidselt vindläisiga.

Aastagal 1853 – 1856 peetün Krimmi sõan, mink põhjusõs olliq tuu ao kristlaisi õigusõq Osmanidõ riigile kuulunul Pühäl maal, toet' Prantsusmaa katoliiklaisi, Vinnemaa keisririik õigõusklikkõ. Suurõmb osa sõa tapõluisist peetiq Mustal merel ja Krimmi puulsaarõl, a vähämbit tapõluisi oll' ka Õdagumerel (Briti laivastigu blokaad), Anatoolian, Kaukaasian, Valgõl merel ja Vaiksõl ilmamerel. 1853. aastagal alostivaq Vinnemaa ja Türgü sõta Vinnemaa ku õigõusklikõ iistkostja rolli peräst ni Vinnemaa purust' Sinopen Türgi laivastigu. Aastagal 1854 astsõvaq sõtta Prantsusmaa tõõnõ keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ütiskuningriik, püüden piätäq Vinnemaa keisririigi pääletungi. Vinne sõaliin Sevastoopol saiõ piirdmisele vasta inämb kuq aasta. Perän Sevastoopoli sadamist naksivaq rahukõnõlõmisõq ni rahu lepüti kokko urbõkuul, 1856. aastagal Pariisin.

18. rehekuu pääväl 1921. aastagal luudi Autonuumnõ Krimmi Sotsialistlik Vabariik Vinnemaa SFNV kuunsaisun (1929. aastaga Krimmi Autonuumnõ Sotsialistlik Vabariik Vinne NFSV kuunsaisun). Krimmitatarlasõq saivaq  autonuumia ni krimmitatari kiil sai Krimmin vinne keele kõrval ammõtligu staatusõ.