Leivu kiil

Leivu kiil
Kõnõldas	Läti
Kõnõlõjit	0
Ammõtlinõ kiil	olõ-õiq
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	Uurali keeleq
Keelerühmäq	õdagumeresoomõ keeleq lõunõeesti keeleq
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	-
ISO 639-3	-

Leivu kiil (ka leivu murrõq, leivu murrak) om lõunõeesti keelerühmä kiil, midä kõnõldi Lätin Koivaliina, Alamõisa (Lejasciems) ja Aluliina vaihõl nn Leivu keelesaarõ pääl.

Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om leivu kiilt peet võro keelesaarõs Lätin. Soomõ keeleuurja Kallio Petri perrä om leivu kiil eräle kiil lõunõeesti keelerühmän.

Kõgõ kavvõmb püssü leivu kiil alalõ Ilsnä vallan Paikna külän.^[1]

Leivu kiil om kõvva läti keele mõotuisi saanuq ja tal om ütisüisi liivi keelegaq. Leivu keelesaart peetäs umaaolidsõ lõunõeesti keeleala osas ja edimädses keeles, miä lõunõeesti keelealast lakja läts. Tuu põhjusõs peetäs läti keele levimist, miä leivu keele muust lõunõeesti keelest ärq lahut'.^[2]

Leivu kiil tõisi lõunõeesti kiili siän

Vanõmbaq uurmisõq

Varrampa peeti leivu kiilt lõunõeesti keelesaarõs, miä om võro keele osa ja väega lähkü Hargla kandi keelele.^[1]^[3] Leivu keelen ommaq mitmõq õdaguvõro ja tarto keele joonõq, nt n-seenkäänüs: ü'ten 'paagan 'üten paigan', de-sissekäänüs: 'kambridõ 'kambrihe', de-tunnusõga viisimäärsõnaq: 'kangõdõ 'kistumaldaq, väegaq'.^[1] Ojansuu Heikki om arvanuq, et leivuq olliq Lätti lännüq Hargla ja Karula kihlkunnast 17. aastagasaa algusõn^[4].

Wiigi Kalõvi dialektomeetrilidse uurmisõ perrä om leivu keel kõgõ lähemb hoobis tõisi lõunõeesti keelesaari kiiligaq ja viil sis võro keelegaq.^[5]

Vahtsõmb arvaminõ

Soomõ keeleuurja Kallio Petri vahtsõ arvamisõ perrä ei olõq leivu kiil osa võro keelest, a hoobis üts lõunaeesti keelerühmä kiil, miä lõunõeesti keelealast lakja läts'^[2].

Leivu keelen ommaq alalõ joonõq, miä näütäseq, et ta om lakja lännüq kimmähe inne 17. aastagasata (vabahelle nõstminõ). Tuud aigu läts Võro- ja Setomaalt inemiisi Lutsi ja Kraasnahe, a ludsi ja kraasna keelen om tõisi lõunõeesti kiiliga rohkõmb ütisüisi ku leivu keelel ja ku noid või pitäq osas võro vai seto keelest, sis leivu kiil om Kallio Petri perrä kimmähe eräle^[6].

Et leivu kiil Hargla kandi keelega lähkü om, pidä Kallio kõrvuisi elämise tulõmis, mitte lähküs keelesugulusõs.^[2]

Keeleoppus

Leivu kiil om osa lõunõeesti keelerühmäst, miä umakõrda om õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmän. Tuu tähendäs, et leivu keelen ommaq olõman õdagumeresoomõ kiili lõunõrühmä joonõq, midä ei olõq soomõ keelen, a ommaq eesti ja võro keelen – kolm pikkusastõnd, õ-helü, piirikäänüs, ga-tunnusõlinõ ütenkäänüs^[7]. Sammamuudu ommaq leivu keelen joonõq, miä näütäseq lõunõeesti keelerühmä kuulumist – afrikaadiq ja kurgupeethelü, katsikpeethelle esiqsugumadsõq arõnõmisõq (*kt > tt jne), olõma-sõna kolmas käänüs om^[8], sõnavara (kõiv jpm).

Helüoppus

Peethelüq

Ka leivu keelen om olõman kurgupeethelü, miä tulõ ette sääl, kon taa ka võro keelen ette tulõ.

Kakkõhelü õdagumeresoomõ algkeele t ja k asõmõl
Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Soomõ kiil
*kalat	kalaq	kalaq	kalad	kalat
*kastõk	kastõq	kastõq	kaste	kaste
*tektäk	tetäq	tetäq	teha	tehdä

Niguq võro keelen, ommaq ka leivu keelen alalõ afrikaadiq, miä olliq olõman õdagumeresoomõ algkeelen, a ommaq kaonuq näütüses eesti ja soomõ keelest^[9]^[10]^[11].

Õdagumeresoomõ afrikaadiq seo ilma ao keelin^[12]
Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Soomõ kiil
*cika	tšiga	tsiga	siga	sika
*conki-	tšuong'ma	tšong'ma	songima	sonkia
*keüci	käüdž	köüds'	köis	köysi
*süci	üdži	hüdsi	süsi	sysi

Leivu keelen om h pia egält puult ärq kaonuq. Ku võro keelen on h alalõ püsünüq nii sõna algusõn, kesken ku lõpun, sis leivu keelen ommaq nuuq kaonuq. Nii om võro hopõn leivu keelen (u)opõn, võro raha om leivu keelen ra'a^[13]. Mõnikõrd om metateesigaq h parõmbalõ alalõ püsünüq ütetsilbiliisi sõnno seen, nt vohn 'vana'^[14].

Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Soomõ kiil
*hepoinen	(u)opõn	hopõn	hobune	hevoinen
*raha	ra'a	raha	raha	raha
*vanha	vohn	vana	vana	vanha

Üts esiqerälidsembit juuni leivu keelen om sõna algusõ j-i muutuminõ d'-s^[15]. Säänesama asi om juhtunuq ka äänis- ja kesvepsä keelen.

Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Vepsä kiil	Soomõ kiil
*jalka	d'alg	jalg	jalg	d'oug	jalka

Vabahelüq

Kuikiq lõunõeesti keelerühmän om vabahelle kokkokõla inämbüisi alalõ hoitunuq, es olõq leivu keele üleskirotamisõ ja lindi pääle võtmisõ aol tuu inämb peris kimmäs ja nätäq om õ-, ä- ja ü-kokkokõla kadomist^[16].

Vabahelü kokkokõla lõunõeesti keelin^[16]
Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Soomõ kiil
*elänüt	elanu(q)	elänü(q)	elanud	elänyt
*suurõn	suure	suurõ	suure	suuren

Lõunõeesti kiili ütisjuun om ka vana *äi-katsivabahelü alalõhoitminõ^[17]^[18].

Õdagumeresoomõ katsikvabahelü *äi seo ilma ao keelin^[19]
Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Soomõ kiil
*säic̆cen	säidze	säidse	seitse	seitsemän
*väicci	väitš	väits'	veits	veitsi

Vanast lõunõeesti keele katsikvabehelüst *ai om muial saanuq ei, a leivu keelen om vana *ai viil alalõ^[20].

Õdagumeresoomõ katsikvabahelü *ai seo ilma ao keelin
Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Soomõ kiil
*haimo	aim	hõim	hõim	heimo
*laipa	laib	leib	leib	leipä

Mooduoppus

Lõunõeesti keele üts' tähtsämbit erijuuni om kats püürdkunda tegosõna käändmisel^[21]^[22], miä tulõ vällä kolmandan (timä) käänüssen. Tõsõn püürdkunnan om lõpun -s: päiv paistus, tõnõ om ilma lõpuldaq: timä tege. Ka leivu keelen ommaq nuuq kats' püürdkunda alalõ.

Õdagumeresoomõ püürdkunnaq seo ilma ao keelin^[23]
Õdagumeresoomõ algkiil	Leivu kiil	Võro kiil	Eesti kiil	Soomõ kiil
*teke	tege	tege	teeb	tekee
*tekebät	tiegeväq	tegeväq	teevad	tekevät
*teki	tiegi	tegi	tegi	teki
*tekit	tiekki	teiq	tegid	tekivät

Keelenäüdüs

nuurjezand uoll' ül'nu: vohnjeza, süü jernit'!

– ei näeq, mina ei näe.

– vohnjeza, ehk uom nuur tütrik!

– tuu seja, tuu seja, kuoes uom, kuoes om!^[24]

Lätteq

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Karl Pajusalu 2018. Lõunaeesti murded. Tiit Hennoste (toimetaja), Ellen Niit, Karl Pajusalu, Peeter Päll ja Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. 198.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 123–143.
↑ Wiedemann, Ferdinand Johann 1868. Die Ehsteninseln in den lettischen Kirchspielen Marienburg und Schwaneburg in Livland. Bulletin de l’Académie Impériale des Sciences de St. Pétersbourg XIII. 502.
↑ Ojansuu, Heikki 1912. Virolaiset siirtokunnat lättiläisalueella, niiden lähtöpaikka ja -aika. Suomalainen Tiedeakatemia: Esitelmät ja pöytäkirjat 1912. 12–15.
↑ Kalevi Wiik 1999. Etelä-Viron murrerajat Toomse–Pajusalun karttojen valossa. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Toim.Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro. 93–114.
↑ Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 133.
↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2018. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Toimetaja Tiit Hennoste. 77.
↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2018. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Toimetaja Tiit Hennoste. 78–79.
↑ Kallio Petri 2007. Kantasuomen konsonanttihistoriaa. In Jussi Ylikoski & Ante Aikio (eds.), Sámit, sánit, sátnehámit: Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253). Helsinki: Société Finno-Ougrienne. 241–242.
↑ Kallio Petri 2014. The Diversification of Proto-Finnic. In Joonas Ahola & Frog (eds.), Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland (Studia Fennica Historica 18). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. 157–158.
↑ Kallio Petri 2018. Vanhan kirjaeteläviron äännehistoriaa. In Jüvä Sullõv (ed.), Valitsõmis jaotusõst keeleaoluuni (Võro Instituudi toimõndusõq 33). Võro: Võro Instituut. 122–123.
↑ Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 124.
↑ Anu Haak, Karl Pajusalu, Grete Juhkason, Tuuli Tuisk, Miina Norvik, Mervi Kalmus, Lembit Vaba, Pire Teras, Mari Mets, Triin Iva 2014. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. 14.
↑ Anu Haak, Karl Pajusalu, Grete Juhkason, Tuuli Tuisk, Miina Norvik, Mervi Kalmus, Lembit Vaba, Pire Teras, Mari Mets, Triin Iva 2014. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. 15.
↑ Anu Haak, Karl Pajusalu, Grete Juhkason, Tuuli Tuisk, Miina Norvik, Mervi Kalmus, Lembit Vaba, Pire Teras, Mari Mets, Triin Iva 2014. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. 15.
↑ ^16,0 ^16,1 Sulev Iva 2015. Liivi, Ludzi ja Kraasna maarahva kiil. Keel ja Kirjandus, 7. 516.
↑ Kallio Petri 2018. Ensitavun diftongit kantasuomessa. In Sampsa Holopainen & Janne Saarikivi (eds.), Perì orthótētos etýmōn: Uusiutuva uralilainen etymologia (Uralica Helsingiensia 11), Helsinki: Société Finno-Ougrienne. 261–262.
↑ Kallio Petri 2018. Vanhan kirjaeteläviron äännehistoriaa. In Jüvä Sullõv (ed.), Valitsõmis jaotusõst keeleaoluuni (Võro Instituudi toimõndusõq 33), Võro: Võro Instituut. 123.
↑ Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 124–125.
↑ Kallio Petri 2018. Vanhan kirjaeteläviron äännehistoriaa. In Jüvä Sullõv (ed.), Valitsõmisjaotusõst keeleaoluuni (Võro Instituudi toimõndusõq 33). Võro: Võro Instituut. 124–126.
↑ Pajusalu Karl 1996 Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi. (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 54). Turku: Turun yliopisto. 49–56.
↑ Pajusalu Karl 2018. Lõunaeesti murded. Peatükk raamatus: Tiit Hennoste (toimetaja), Ellen Niit, Karl Pajusalu, Peeter Päll ja Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. 82–83.
↑ Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 126.
↑ Valter Niilus 1937. Valimik leivu murdetekste = Choix de textes dialectaux leivu. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts. ISBN 978-9949-897-75-9. lk 10.

[Pajusalu-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Karl Pajusalu 2018. Lõunaeesti murded. Tiit Hennoste (toimetaja), Ellen Niit, Karl Pajusalu, Peeter Päll ja Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. 198.

[Petri-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 123–143.

[3] Wiedemann, Ferdinand Johann 1868. Die Ehsteninseln in den lettischen Kirchspielen Marienburg und Schwaneburg in Livland. Bulletin de l’Académie Impériale des Sciences de St. Pétersbourg XIII. 502.

[4] Ojansuu, Heikki 1912. Virolaiset siirtokunnat lättiläisalueella, niiden lähtöpaikka ja -aika. Suomalainen Tiedeakatemia: Esitelmät ja pöytäkirjat 1912. 12–15.

[5] Kalevi Wiik 1999. Etelä-Viron murrerajat Toomse–Pajusalun karttojen valossa. – Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro Instituudi toimõtiseq 6. Toim.Karl Pajusalu, Tõnu Tender. Võro. 93–114.

[6] Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 133.

[7] Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2018. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Toimetaja Tiit Hennoste. 77.

[8] Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2018. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Toimetaja Tiit Hennoste. 78–79.

[9] Kallio Petri 2007. Kantasuomen konsonanttihistoriaa. In Jussi Ylikoski & Ante Aikio (eds.), Sámit, sánit, sátnehámit: Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007 (Mémoires de la Société Finno-Ougrienne 253). Helsinki: Société Finno-Ougrienne. 241–242.

[10] Kallio Petri 2014. The Diversification of Proto-Finnic. In Joonas Ahola & Frog (eds.), Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland (Studia Fennica Historica 18). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. 157–158.

[11] Kallio Petri 2018. Vanhan kirjaeteläviron äännehistoriaa. In Jüvä Sullõv (ed.), Valitsõmis jaotusõst keeleaoluuni (Võro Instituudi toimõndusõq 33). Võro: Võro Instituut. 122–123.

[12] Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 124.

[13] Anu Haak, Karl Pajusalu, Grete Juhkason, Tuuli Tuisk, Miina Norvik, Mervi Kalmus, Lembit Vaba, Pire Teras, Mari Mets, Triin Iva 2014. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. 14.

[14] Anu Haak, Karl Pajusalu, Grete Juhkason, Tuuli Tuisk, Miina Norvik, Mervi Kalmus, Lembit Vaba, Pire Teras, Mari Mets, Triin Iva 2014. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. 15.

[15] Anu Haak, Karl Pajusalu, Grete Juhkason, Tuuli Tuisk, Miina Norvik, Mervi Kalmus, Lembit Vaba, Pire Teras, Mari Mets, Triin Iva 2014. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. 15.

[Iva-16] 16,0 ^16,1 Sulev Iva 2015. Liivi, Ludzi ja Kraasna maarahva kiil. Keel ja Kirjandus, 7. 516.

[17] Kallio Petri 2018. Ensitavun diftongit kantasuomessa. In Sampsa Holopainen & Janne Saarikivi (eds.), Perì orthótētos etýmōn: Uusiutuva uralilainen etymologia (Uralica Helsingiensia 11), Helsinki: Société Finno-Ougrienne. 261–262.

[18] Kallio Petri 2018. Vanhan kirjaeteläviron äännehistoriaa. In Jüvä Sullõv (ed.), Valitsõmis jaotusõst keeleaoluuni (Võro Instituudi toimõndusõq 33), Võro: Võro Instituut. 123.

[19] Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 124–125.

[20] Kallio Petri 2018. Vanhan kirjaeteläviron äännehistoriaa. In Jüvä Sullõv (ed.), Valitsõmisjaotusõst keeleaoluuni (Võro Instituudi toimõndusõq 33). Võro: Võro Instituut. 124–126.

[21] Pajusalu Karl 1996 Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi. (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 54). Turku: Turun yliopisto. 49–56.

[22] Pajusalu Karl 2018. Lõunaeesti murded. Peatükk raamatus: Tiit Hennoste (toimetaja), Ellen Niit, Karl Pajusalu, Peeter Päll ja Jüri Viikberg. Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. 82–83.

[23] Kallio Petri 2021. The Position of Leivu. Erinumber / Special Issue: Uurimusi lõunaeesti keelesaartest / Studies on the South Estonian language islands (Leivu, Lutsi, Kraasna). Toim. Uldis Balodis, Karl Pajusalu. DOI: https://doi.org/10.12697/jeful.2021.12.2.05. 126.

[24] Valter Niilus 1937. Valimik leivu murdetekste = Choix de textes dialectaux leivu. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts. ISBN 978-9949-897-75-9. lk 10.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]

[20]

[21]

[22]

[23]

[24]